Propagandakuud august ja sügis

Tagasivaates augustis ja septembris meedia poolt propagandast ja mõjutustegevusest kirjutavatele lugudele eristub selgelt Valgevene teema. September tõi tähelepanu alla ajalooga seotud Venemaa propaganda ning mööda ei pääse ka USA presidendivalimistest.

Venemaa mõjutustegevus
Vladimir Sazonov kirjutab Postimehes sellest, kuidas Venemaa hübriidsõja peamisteks vahenditeks on kujunenud igasugused infomanipulatsioonid (valeuudised, desinformatsioon, vandenõuteooriad jne), teisisõnu infosõda. Sazonovi hinnangul väärib erilist tähelepanu nii Kremli tekitatud infomüra Covid-19 ümber, kui ka Valgevenes toimuv. Kõiki neid sündmusi on Kreml üritanud ära kasutada oma poliitilise tegevusplaani täitmiseks, teiste hulgas ka Eesti vastu.

Samuti avaldas Postimees pikema usutluse Soome infosõdade eksperdi Jukka Mallineniga, kes käib intervjuus välja mõtte, et Eesti ja Soome on infosõjas üks võitluspaar. Ta ütleb muuhulgas, et Soomes tuli sõna „infosõda“ käibesse Saara Jantuneni raamatu «Infosõda» avaldamise järel 2015. aastal. See on ilmunud ka eesti keeles, koos kirjanik Imbi Paju põhjaliku järelsõnaga. Soome hakkas pikkamööda ärkama ja saadi aru, et Soome ühiskond on sattunud infosõja sihtmärgiks, ja Soome kaudu ka Eesti.

Ajaloo kasutamisest Venemaa propagandatööriistana kirjutas Delfis David Vseviov, kes lükkab oma loos ümber Venemaa poolt kasutatava, vabastamisest rääkiva, narratiivi Tallinna okupeerimise kohta 22. septembril 1944.

Diplomaatias avaldatud Toomas Alatalu lugu annab ülevaate Venemaa propagandakampaaniate erinetadest aastakäikudest. Alatalu kirjutab, et mais jõudis lõpusirgele Venemaa neljas (2018–2020; varasemad 2003–2005, 2008–2010, 2013–2015) mastaapne sise- ja välisauditooriumile mõeldud ja piireületav propagandakampaania. „Need kampaaniad on olnud pühendatud Suures isamaasõjas saavutatud võidu vastavalt 75., 60., 65. ja 70. aastapäevale. Üritused/pidustused ja propagandatöö käisid vastava komisjoni juhtimisel. Kampaaniad algasid Stalingradi lahingu võidupäeva tähistamisega, siis tähistati järgmiste lahingute võitmist ja punkt pandi  võiduparaadi uue esitusega 9. mail Punasel väljakul. Viimase kolmeaastase tsükli lõppu tuli pandeemia tõttu muuta ja võiduparaad toimus 9. mai asemel 24. juunil ehk siis päris võiduparaadi (24. juuni 1945) 75. aastapäeval.“

Venemaa ja Valgevene
Septembri lõpu ETV saade “Välisilm” uuris, kuidas räägitakse Venemaa riiklikes telekanalites sündmustest Valgevenes ja Aleksei Navalnõi mürgitamisest, leides, et Vene ja Valgevene riikliku propaganda mõju all olevad inimesed võivadki arvata, et Valgevenes toimuv on lääneriikide vandenõu ja Aleksei Navalnõi ise mürgitas ennast.

Samal teemal kirjutas ka Postimees, kes edastas uudist sellest, kuidas Putini ja Macroni vahelises telefonivestluse käigus nimetas Vene president Navalnõid «kõigest internetipaharetiks» ja ütles, et tema korruptsioonivastane fond tegeleb seadusandjate ja ametnike väljapressimisega ning soovitas uurida ka juhtlõnga, et Navalnõiga juhtunu on seotud Lätiga, kus üks Novitšoki arendajatest elab. Uudise kohaselt olevat Macron öelnud omakorda Putinile, et Prantsuse eksperdid on kinnitanud Navalnõi mürgitamist Novitšokiga.

Navalnõi teema kajastamisest Venemaa meedias kirjutas pikema ja põhjalikuma loo ka Helsingin Sanomat, mis tõi välja olulisemad idanaabri meedias avaldatud seisukohad.

Venemaa mõjust Valgevene meedia sisule avaldas loo Delfi, mis kirjutas Venemaa „panusest“ Valgevene riikliku meediatööstuse toodangusse.

Augustis avaldatud lugudest tasuks kindlasti lugeda ka Postimehes avaldatud intervjuud vene sotsioloog Igor Eidmaniga, kes muu hulgas kommenteerib ka Venemaa ja Valgevene suhteid.

USA presidendivalimised
CNN avaldas USA luurejuhile tuginedes põneva loo sellest, kuidas Hiina, Venemaa ja Iraan on proovimas oma huvidest lähtuvalt suunata presidendivalimiste tulemust. Loost selgub, et Hiina ja Iraan püüavad aidata võimule Bidenit ning Venemaa panustab Trumpi hüvanguks. Sama teemat on Bloombergi põhjal käsitlenud ka Äripäev.

Samuti on kolme riigi mõjutustegevusest internetis kirjutanud Postimees, mis tugineb Microsofti poolt avaldatud infole.

Arengud #StopHateforProfit aktsioonis
ERRi Menu kirjutab BBC infole toetudes, et mitmed tuntud staarid otsustasid oma Facebooki ja Instagrami kontod 24 tunniks kinni panna, protestides seal leviva viha, propaganda ja valeinfo vastu.

ERR tsiteerib BBC infot: „Kuulsuste tegevus on seotud kodanikuaktivistide algatatud kampaaniaga #StopHateforProfit, mille eesmärk on panna sotsiaalmeediaplatvormide omanikke mõistma, et nende prioriteet peaks olema inimesed mitte kasum. Ühtlasi tahetakse neid panna vastutama sotsiaalmeedias leviva viha ja valeinfo eest.“

Mõned päevad hiljem kirjutab ERR, et sotsiaalmeediahiiud eesotsas Facebookiga jõudsid reklaamifirmadega kokkuleppele viisides, kuidas tuvastada kahjustavat sisu nagu vihakõne, jõudes seeläbi välja ummikseisust, mis oleks võinud viia isegi platvormide boikoteerimiseni.

„Lepe, mille osalised on ka näiteks Twitter ja YouTube, paneb esmakordselt paika ühise mõistete tõlgenduse nimekirja veebikeskkonnas levivate vihakõneliste avaldustega.“

Väiksematest teemadest hakkas augstist ja septembrist silma ERRi portaalis avaldatud Oliver Laasi süvavõltsingu teemaline kommentaar, milles Laas leiab, et üheks võimalikuks tulevikustsenaariumiks on süvavõltsingute abil poliitilise olukorra destabiliseerimine.

Müürilehes ilmus Kaspar Kruupi pikem lugu infouputusest ja iga inimese personaalsest toimetulekust sellega. Ta kirjutab: „Inimesed upuvad infosse. See seisund on krooniline ja võib tunduda isegi paratamatu. Kuid uppumise vältimiseks saab tundmatus kohas mitte vette ronida, targalt veekogu valida ja ujuma õppida. Igast 21. sajandi infotsunami passiivsest ohvrist võib saada oma inforuumi aktiivne disainer“

Pikema loo valeinfo ohtlikkusest avaldasid augusti lõpus Postimehe faktikontrolli toimetajad, edastates näiteks, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on infoajastu pandeemiast inspireerituna määratlenud uue nähtuse: «infodeemia», mis tähendab ohtliku väärinfo, vandenõuteooriate ja umbusalduse levikut. „Desinformatsioon koroonaviiruse kohta levib pea sama nakkuslikult kui viirus ise. Parimal juhul risustab see meie sotsiaalmeedia uudistevoogu. Halvimal juhul see tapab.“

Septembri lõpus kirjutati hulgaliselt sellest, kuidas Valgevenest pärit IT-spetsialist töötas välja näotuvastustehnoloogia, mis võimaldas tuvastada Valgevenes protestijatega vägivallatsevaid OMON-lasi. Delfi kirjutab: „Tõenäoliselt kasutaski Maksimov just neid andmeid ja söötis need sisse näotuvastusprogrammi. Oma paljastustest postitas ta eile video Youtube’i, milles näidatakse, kuidas eriväelased protesteerijaid peksavad, tirivad või muul viisil kinni peavad ning seejärel tuvastab programm nende isiku.“

Selle sügise kurioosumiks saab pidada Postimehe poold avaldatud uudist selle kohta, kuidas Austraalias,  Victoria osariigis vähemalt 11 koolis kasutusel olnud õpikus sisaldus lõike, mis kordavad Hiina Kommunistliku Partei propagandat. Postimehe andmetel leidus seal samuti kaart, mille järgi kuulub enamik Lõuna-Hiina merest Pekingile. See läheb aga vastu Austraalia valitsuse poliitikaga vaidlusaluse territooriumi küsimuses.

Foto: ekraanitõmmis väljaannetest