Valgevene survestatud inforuum

Valgevene protestid on saanud igapäevaste uudiste lahutamatuks osaks. Kuigi Valgevene on asukoha poolest Eestile üsna lähedal, teame sellest riigist ja rahvast siiski väga vähe ning veel vähem on räägitud inforuumist, milles nad igapäevaselt elavad.

Kodudes domineerib vene keel
2020. aasta alguses elas Valgevenes ligikaudu 9,4 miljonit elanikku, kellest 15,4% olid nooremad kui 14 aastat ning 14,2% vanemad kui 65 aastat. Vanusevahemikku 15-64 jäi 70,4% elanikkonnast, kellest omakorda suurim hulk on vanuses 25-54 aastat.

2009. aasta loenduse järgi on rahvastikust 53% emakeeleks valgevene keel, kuid samade andmete põhjal kasutab koduse suhtluskeelena vene keelt ligikaudu 70% Valgevene elanikest. Rahvuse poolest on suurimaks grupiks valgevenelased, keda on rahvastikust 81%. Järgmiseks, arvult suurimaks rahvuseks on venelased, 8,2%.

Kõik eelnev annab tugeva mõjutuse ka meediatarbilise statistikasse.

Valgevene kohta on raske leida värskeid meediauuringuid. Ühe kaasaegseima ülevaate on 2020. aasta mais välja andnud Valgevene Ajakirjanike Assotsatsioon (BAJ) ning seal on värskeimad andmed 2018. aasta kohta.

Uuringust selgub, et 2018. aastal oli jälgitavaim meedialiik televisioon (72%), millele järgnes internet 60,4 protsendiga. Kolmandal kohal oli oluliselt väiksema jälgijaskonnaga kirjutav press (28,8%) ning neljandale kohale paigutus raadio 12,8%.

Riigimeedia domineerib
Statistiliselt oli 2016. aastal Valgevenes 1592 perioodika väljaannet, millest „kõigest“ 437 olid riigi omanduses. Valgevene Ajakirjanike Assotsiatsiooni andmetel olid siiski eraomandis olevad väljaanded pigem meelelahutus-, hobi- jne väljaanded ning ühiskondliku ajakirjandust viljelevaid väljaandeid oli ainult 30.

Hullem on seis televisiooni ja raadio osas, kus registreeritud 273 kanalist 190 kuulusid riigile ning kõik tele- ja raadiojaamad alluvad riiklikule ja kohalikule kontrollile, mida reguleerib massimeedia seadus.

Vaba meediat eksisteerib põhiliselt ainult internetis.

65% telekanalite sisust pärineb Venemaalt
Valgevene populaarseim telekanal on ONT, mida jälgib 59,8% elanikkonnast. Sellele järgnevad RTR Valgevene (51,1%), Valgevene 1 (50,7%), NTV Valgevene (48,9%), Valgevene 2 (33%) jne.

2019. aasta andmete põhjal koosnes populaarseima telekanali ONT sisu 63% ulatuses Venemaal toodetud või koostöös Venemaaga loodud materjalist. RTR Valgevene kanali sisus oli sellise materjali osakaal 73% ning populaarsuselt kolmanda Valgevene 1 kanali sisus 37,2%.

Ajalehed Venemaa päritolu
Uuringu kohaselt on kolm enimloetavat ajalehte „Nõukogude Valgevene/Valgevene Täna“ (17,3%), „Komsomolskaja Pravda Valgevene“ (16,8%), ja „Argumentõ i faktõ Valgevene“ (14,6%).

Interneti uudistekeskkondadest on populaarseim on sõltumatu uudisteportaal tut.by (2 986 190 kasutajat), millele järgneb Valgevene era uudisteagentuurile BelaPANile kuuluv naviny.by (1 420 609 kasutajat). Neile järgnevad juba „Komsomolskaja Pravda Valgevene“ kp.by (1 049 786) ja riiklikud belta.by (758 436 kasutajat) ja belsat.by (752 521 kasutajat).

Sotsiaalmeedias domineerib Venemaa
2019. aasta andmete põhjal on Valgevenes populaarseim sotsisaalmeedia keskkond Odnoklassniki, mida kasutab 43% elanikkonnast. Sellele järgnevad VKontakte 42%, Facebook 34% ja Instagram 29%.

Sõnumirakendustest on populaarseim Viber 70%, Skype 38%, WhatsApp25%, Telegram 23% ja Fb Messenger 17%.

Venemaa propagandal suur ulatus
Meediakanalite omandisuhetest ja sisu päritolust tulenevalt on Valgevene meedia Venemaa propagandale heaks keskkonnaks. Eriti laiaulatuslikult levib see Valgevene televisioonis. Sellest on 2019. aasta näitel avaldatud eraldi  raport.

Riigimeedia suurele osakaalule lisaks mõjutab era meediakanalite sisu riigi aktiivne sekkumine ajakirjanike töösse. Näiteks 2019. aastal lõppes ajakirjanike vastu algatatud kohtuasja nende süüdimõistmisega. Sama aasta jooksul arreteeriti 21 ajakirjanikku ja blogijat. Riigi poolt akrediteerimata koostöö eest välismeediaga trahviti 2019. aastal 44 ajakirjanikku ning trahvide kogusumma oli ligikaudu 18 000 eurot.

2020. aastal paiknes Valgevene ajakirjandusvabaduse indeksis 153 kohal 180 riigi seas.