27.08.2020
Faktikontrollist on saanud meediaväljaannete jaoks atraktiivne lisarubriik, kuigi faktide kontrollimine peaks olema ajakirjaniku töö esimene etapp ning loo toimetaja vältimatu kaaslane.
Faktikontroll kui eraldi, iseseisev tegevus sai alguse 2003. aasta detsembris Ameerika Ühendriikides, kui endise Associated Pressi, Wall Street Journali ja CNNi reporteri, Brooks Jacksoni, poolt käivitati Pennsylvania ülikooli Annenbergi Poliitika Keskuse juures factcheck.org.
Tänaseks on loodud sadu faktikontrolli algatusi, millest osa tegutseb iseseisvalt ning mõned on osaks ajakirjandusväljaandest.
Viimasel ajal on üha sagedamini räägitud faktikontrollijate tegevusest ja sellega kaasaskäivast, kuid vähem on toodud avalikkuse ette põhimõtteid, mida üks või teine faktikontrolli algatus järgib.
Põhjalikumal uurimisel selgus, et suur osa faktikontrollijatest on liitunud 2015. aastal Poynteri Instituudi juures käivitunud Rahvusvahelise Faktikontrolli Võrgustikuga (IFCN), millest tänaseks on saanud juhtiv faktikontrollijaid koondav ettevõtmine.
IFCN tegeleb faktikontrolli kvaliteedi hoidmise ja arendamisega, pakub võrgustiku liikmetele koolitusi, jagab toetusi, annab välja nädalakirja, korraldab faktikontrollijate konverentsi “Global Fact”, tähistadab 2. aprillil rahvusvahelist faktikontrolli päeva ja palju muud.
IFCNi kõige olulisem ülesanne on aga tagada iga liikme vastamine võrgustikule seatud standarditele. Liikmeks saamise eelduseks on põhjalik eeltöö ja kontroll, et liituv grupp vastaks esitatud nõuetele.
IFCN on loonud viiest aluspõhimõttes koosneva koodeksi, millest kõik liikmed oma igapäevases faktikontrolli töös lähtuvad. Viiest põhimõttest neli keskendub läbipaistvusele:
Nendest põhimõtetest lähtuvad augusti lõpus 83 faktikontrolli gruppi. Eestis on viimastel aastatel faktikontrolliga tegelenud nii Postimees, kui ka Delfi tehes koostööd Eesti Väitlusseltsi ja Leedust pärit Debunk.eu rakendusega.
Poynteri Instituudi juures tegutseva Rahvusvahelise Faktikontrolli Võrgustiku liikmeks olemine on näiteks eelduseks ka Facebooki faktikontrolli partneriks olemisel.
Propastop, mis oma olemusel on ka üks faktikontrolli formaatidest on aastate jooksul kirjutanud korduvalt sõltumatu faktikontrolli käivitamise vajadusest Eestis. 2018. aastal kirjutasime silmapaistvamatest faktikontrolli algatustest Euroopas ning sel suvel Facebooki faktikontrolli partnerite sattumisest rünnakute sihtmärgiks.
Foto: Allan LEONARD/Flickr/CC