Millest lähtub faktikontroll?

27.08.2020

Faktikontrollist on saanud meediaväljaannete jaoks atraktiivne lisarubriik, kuigi faktide kontrollimine peaks olema ajakirjaniku töö esimene etapp ning loo toimetaja vältimatu kaaslane.

Faktikontroll kui eraldi, iseseisev tegevus sai alguse 2003. aasta detsembris Ameerika Ühendriikides, kui endise Associated Pressi, Wall Street Journali ja CNNi reporteri, Brooks Jacksoni, poolt käivitati Pennsylvania ülikooli Annenbergi Poliitika Keskuse juures factcheck.org.

Tänaseks on loodud sadu faktikontrolli algatusi, millest osa tegutseb iseseisvalt ning mõned on osaks ajakirjandusväljaandest.

Viimasel ajal on üha sagedamini räägitud faktikontrollijate tegevusest ja sellega kaasaskäivast, kuid vähem on toodud avalikkuse ette põhimõtteid, mida üks või teine faktikontrolli algatus järgib.

Põhjalikumal uurimisel selgus, et suur osa faktikontrollijatest on liitunud 2015. aastal Poynteri Instituudi juures käivitunud Rahvusvahelise Faktikontrolli Võrgustikuga (IFCN), millest tänaseks on saanud juhtiv faktikontrollijaid koondav ettevõtmine.

IFCN tegeleb faktikontrolli kvaliteedi hoidmise ja arendamisega, pakub võrgustiku liikmetele koolitusi, jagab toetusi, annab välja nädalakirja, korraldab faktikontrollijate konverentsi “Global Fact”, tähistadab 2. aprillil rahvusvahelist faktikontrolli päeva ja palju muud.

IFCNi kõige olulisem ülesanne on aga tagada iga liikme vastamine võrgustikule seatud standarditele. Liikmeks saamise eelduseks on põhjalik eeltöö ja kontroll, et liituv grupp vastaks esitatud nõuetele.

IFCN on loonud viiest aluspõhimõttes koosneva koodeksi, millest kõik liikmed oma igapäevases faktikontrolli töös lähtuvad. Viiest põhimõttest neli keskendub läbipaistvusele:

  1. Pühendumine erapooletusele ja õiglusele
    Me kontrollime väiteid, kasutades iga kord samu standardeid. Me ei keskendu faktikontrollis ühele konreetsele poolele. Järgime iga faktikontrolli puhul sama protsessi ja laseme tõenditel juhtida meid järeldusteni. Me ei kõnele ühegi seisukoha eest, ega vali poliitlist positsiooni teemal, mida kontrollime.
  2. Pühendumine allikate läbipaistvusele
    Soovime, et lugejad saaksid ka ise kontrollida meie poolt avastatut. Avaldame kõik allikad piisava detailsusega, et lugejad saaksid korrata meie tehtut, välja arvatud juhul, kui allika personaalne turvalisus võib sattuda ohtu. Sellistel juhtudel me avaldame detaile niipalju kui võimalik.
  3. Pühendumine rahastamise ja korralduslikule läbipaistvusele
    Me rahastamise allikad on läbipaistvad. Võttes vastu rahastust, veendume, et rahastajal poleks mõju meie raportite sisu üle. Avaldame detailse ametialase tausta kõigi oma võtmeisikute kohta, selgitame organisatsiooni struktuuri ja õiguslikke aluseid. Tagame lugejatele võimaluse meiega suhtlemiseks.
  4. Pühendumine metoodikate läbipaistvusele
    Me selgitame metoodikaid, kuidas valime, uurime, kirjutame, toimetame, avaldame ja korrigeerime oma faktikontrolle. Me julgustame lugejaid saatma meile faktide kontrollimiseks juhtumeid ning selgitame miks ja kuidas me faktikontrolle teostame.
  5. Pühendumine avatud ja ausale faktide parandamisele
    Me avaldame faktide korrigeerimise poliitika ja jälgime seda hoolega. Parandame fakte selgelt ja läbipaistvalt, järgides faktide korrigeerimise poliitikat ja pingutades selle nimel, et lugejateni jõuaks parandatud faktid.

Nendest põhimõtetest lähtuvad augusti lõpus 83 faktikontrolli gruppi. Eestis on viimastel aastatel faktikontrolliga tegelenud nii Postimees, kui ka Delfi tehes koostööd Eesti Väitlusseltsi ja Leedust pärit Debunk.eu rakendusega.

Poynteri Instituudi juures tegutseva Rahvusvahelise Faktikontrolli Võrgustiku liikmeks olemine on näiteks eelduseks ka Facebooki faktikontrolli partneriks olemisel.

Propastop, mis oma olemusel on ka üks faktikontrolli formaatidest on aastate jooksul kirjutanud korduvalt sõltumatu faktikontrolli käivitamise vajadusest Eestis. 2018. aastal kirjutasime silmapaistvamatest faktikontrolli algatustest Euroopas ning sel suvel Facebooki faktikontrolli partnerite sattumisest rünnakute sihtmärgiks.

Foto: Allan LEONARD/Flickr/CC

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter