Lobitegevus ehk nähtamatud rünnakud Eesti vastu

Avalikkuse ees on olnud palju juttu Eesti vastu suunatud propagandast ning selle suuremast või pisemast mõjust. Oluliselt vähem on välja toodud lobitegevust, millega proovitakse Eestit ja selle iseseisvust, tõsiseltvõetavust ja mainet rünnata.

Wikipedia kirjeldab lobitegevust (inglise lobby ‘fuajee’) ehk lobi ehk kuluaaripoliitikat ehk koridoripoliitikat ehk tagatreplust kui avalike otsustajate kavakindlat mõjutamist mingi huvirühma (suurettevõte, ettevõtlusorganisatsioon, kutsealaliit, poliitiline liikumine vm) esindajate poolt selles suunas, et vastu võetavad otsused (seadused, poliitikad, hanked, toetused jms) oleksid kooskõlas selle rühma huvidega.

Riiklik lobitöö
Üheks viimaseks ja isegi mõningast mõju avaldanud lobitegevuseks saab pidada Sputnik Eesti tegevuse peatamisele järgnenud aktsioone suunamaks Eestiga seotud hinnanguid ja seisukohti OSCE,  Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, OSCE Parlamentaarses Assamblee, Euroopa Ajakirjanike Liidu, Rahvusvahelise Ajakirjanike Liidu, ÜRO ja teiste sarnaste rahvusvaheliste katusorganisatsioonides.
Eesti kukkus 2020. aastal ajakirjandusvabaduse indeksis 3 kohta ning selle üheks põhjuseks võib pidada Venemaa lobitegevust indeksit koostavate organisatsioonidega.

2019. aasta suvel toodi Venemaa lobitegevuse tulemuslikkuse näitena esile otsust taastada Venemaa hääleõigus Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel. Sellel osalenud Eesti parlamendisaadik Raivo Tamm ütles, et Venemaale tõi edu hea lobitöö, millega suudeti lääne esindajaid ümber veenda. «Venemaa on teinud kõva tööd ja siin on ju lausa kuulda olnud, kuidas isegi Lavrov on käinud eri riikides lobitööd tegemas».

2014. aastal, kui oli toimunud Krimmi okupeerimine, kirjeldas Venemaa lobitegevust ÜRO juures Margus Kolga, kes vastas küsimusele, kui tugev Venemaa lobitöö on, et see on päris tugev. „Ma arvan, et Venemaa selgitustegevus siin oli oma intensiivsuselt ja mahult oluliselt suurem kui Ukraina oma. Neil on lihtsalt rohkem vahendeid. Ja lisaks on ÜRO olnud klassikaliselt organisatsioon, kus Venemaa on olnud kui mitte esimene viiul, siis koht, kus lääs või siis USA pole nende viiuldamist väga palju ohjeldanud, erinevalt muudest organisatsioonidest. “

“Huvigruppide” lobby
OSCE suunal on Eesti-vastase lobitöö aktiivseteks tegijateks Propastopi lugejatele juba tuttavad kohalikud „aktivistid“. Kaitsepolitsei aastaraamatutest leiab mitmeid lõike Eesti „esindajate“ osalemistest rahvusvaheliste katusorganisatsioonide seisukohtade kujundamisel.
Näiteks kirjutab KAPO: „2015. aastal tasus Kremli rahastu MTÜ Inimõiguste Teabekeskus (ITK) ja MTÜ Vene Kool Eestis esindajate osalemiskulud Varssavis toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (ODIHR) iga-aastasel inimmõõtme rakenduskonverentsil. Samuti tasuti ITK esindaja osalemiskulud 29.–30. oktoobril Viinis toimunud OSCE täiendaval kohtumisel.

Venemaa rahastatud MTÜde ehk GONGOde esindajad etendavad „sõltumatuid Eesti kodanikuühiskonna esindajaid“ rahvusvaheliste organisatsioonide üritustel ja kohtumistel. Nad saadavad nende organisatsioonide Eestit puudutavate vähemuste ja inimõiguste olukorda kajastavatele hinnangutele oma kommentaare. Kui nende seisukohad leiavad kajastamist rahvusvaheliste organisatsioonide mainitud ülevaadetes, saab Venemaa võimaluse n-ö sõltumatule kolmandale osapoolele viidates tõendada, et tema kriitika on õigustatud. Faktiliselt aga põhjendab Venemaa oma väljamõeldud süüdistusi iseenda fantaasiatega.“

MTÜ Vene Kool Eesti aktivistid on tegusad ka Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu FUEN tegemistes. Näiteks 2018. aasta suvel õnnestus neil suunata FUEN koostama Eestit negatiivses valguses näitavat resolutsiooni.

Poliitik kui lobist
Omamoodi poolt või vastu töötavate lobistidena toimivad ka poliitkud. Yana Toom kirjutas 2018. aastal oma blogis, “Poliitika on ju oma olemuselt mõjutamine ja lobitöö. Mitte tingimata suurte tööstusettevõtete huvides – elanikkonnarühmade, enamuste, vähemuste, kasside, koerte huvides … Kõik me tegeleme mõjutamisega, see on meie töö.“

2017. aastal kirjutas Propastop europarlamendi liikmest, Tšehhi poliitikust Jiří Maštálkast, kes kavatses esitada Euroopa Parlamendile resolutsiooni, mis tauniks fašismi toetamist Baltimaades ja soovitas nende riikide vastu kasutusele võtta sanktsioonid.

Lobitegevusest laiemalt
2016. aastal kirjutas Eesti Päevaleht lühikese uudise sellest, kuidas Kreml püüdis palgata Venemaa-vastaste majandussanktsioonide tühistamiseks kampaaniat korraldama suhtekorraldaja Raul Kalevi PR-firmat.

Venemaa lobitegevusest on 2017 aastal laiemalt kirjutanud Kalev Stoicescu, kes toob välja, et  Venemaa salateenistused ja organisatsioonid kasutavad laialdaselt ka läänemaailma lobigruppe, muutes need sisuliselt Kremli mõjuagentideks, kuigi seda nad loomulikult eitavad. „Enamjaolt on selgitus seotud lobigruppide lepingulise kohustusega edendada Venemaa imidžit investeeringute meelitamiseks, mis oleks täiesti tavapärane lobitegevus. Paraku on Venemaa kasutatavate lobigruppide tegevus vältimatult ja varjamatult politiseeritud ning toetab igati Kremli poliitiliste eesmärkide saavutamist.“

Laiemalt Venemaa vähemnähtavast mõjutustegevusest maailmas saab lugeda 2014. aastal Chatham House poolt avaldatud ülevaatest „Venemaa mõju välismaal: valitsusvälised organisatsioonid ja propaganda“ või 2019. aastal avaldatud artiklist „Jaga ja valitse: 10 õppetundi Venemaa poliitlisest mõjutustegevusest Euroopas“.

Foto:Pargon/Flickr/CC