06.08.2020
Juuli oli propagandast ja infomanipulatsioonidest kirjutamise poolest aktiivne. Palju kirjutati Venemaa tegevusest, aga ka sotsiaalmeedia ümber toimuvast.
Venemaa
Toomas Alatalu kirjutas Kaitse Kodu ajakirjas “Surematu Polgu” marsi olemusest ja selle tekkimisest.
Ta kirjutab: “„Surematu polgu“ marsse Venemaal võidupühal ehk siis 9. mail võetakse täna endastmõistetavana. Tegu on nähtusega, mille juurdumist ja levikut on selgelt mõjutanud oma isa sõjamehefotot kandva Venemaa liidri Vladimir Putini kõndimine selle ridades.
Ehkki võit Saksamaa üle saavutati juba 1945. aastal, peeti esimene „surematu polgu“ marss alles 2012. aastal Tomskis ja see, mida nüüd kogu maailmale näidatakse, hakkas üle Venemaa rulluma aastal 2015 ja väljapoole Venemaad aastast 2017.”
Venemaa saatkonna provokatiivsed postitused
Juuli keskpaigas kirjutasid Eesti väljaanded sellest, kuidas Venemaa Föderatsiooni saatkond avaldas oma sotsiaalmeedia kanalites rea ajalugu võltsivaid postitusi. Näiteks üritati juunipööret ja sellele järgnenud sündmusi kujutada vabatahtlikena, jättes täiesti mainimata repressioonid terve okupatsiooniaja vältel.
Delfi avaldas samal teemal Taavi Minniku pika intervjuu ajaloolase, Andres Adamsoniga.
Juulis avaldas Delfi kaks pikemat lugu Venemaalt pärit hübriidohtudest.
Esimene neist kirjutab, kuidas selle aasta veebruaris ehmatas üks Venemaa tuntumaid politolooge Valeri Solovei paljusid avaldusega, et Kreml valmistub koroonapandeemia varjus hübriidsõjaoperatsiooniks Baltimaade vastu, et viia NATO lagunemiseni.
Sellele artiklile täienduseks avaldas Delfi Igor Kapõtini loo „Kreml võib üritada Eestis uut „juunipööret”, seekord on sihikul NATO“.
Nõukanostalgia tugevnemisest
Postimees avaldas juulis Sergei Metlevi nõukanostalgia teemalise arvamusartikli, milles ta kirjutab: “Nõukogude nostalgiat rakendatakse rahvaste sõpruse 2.0 idee ette, sihiga vähendada meie valmidust seista Eesti riikluse eest ja õõnestada usaldust lääne liitlaste vastu, et me eelistaks langemist Nõukogude-lembelise Putini režiimi mõjusfääri”.
USA süüdistab Venemaad koroonateemaliste inforünnakute korraldamises
ERR kirjutas juulis, et maist kuni juuli alguseni avaldasid Venemaalt koordineeritavad infosaidid umbes 150 koroonaviirusega toimetulekut puudutavat artiklit, mis näitavad Venemaa tegevust positiivses, USA reaktsioone aga negatiivses valguses
„USA ja teiste lääneriikide auditooriumile suunatud infokampaaniate eest vastutavad kaks Vene sõjaväeluures GRU endist kõrget töötajat, ütlesid Ühendriikide valitsusametnikud. Sellekohane info oli varasemalt salastatud, kui USA ametnike sõnul muudeti selle ligipääsupiiranguid nõrgemaks, et võimaldada sellekohast avalikku diskussiooni ning tuua välja konkreetsed veebisaidid.“
Samuti kirjutati juulis mitmel korral Ühendkuningriigi probleemidest Venemaa häkkeritega.
Postimehes avaldatud uudise kohaselt süüdistab Suurbritannia Venemaad katses mõjutada eelmisel aastal toimunud üldvalimisi, levitades Ühendkuningriigi ja USA vahel peetud kaubanduskõneluste dokumente.
ERR avaldas The Guardianile tuginedes artikli sellest, kuidas Suurbritannia endise kaubandusministri Liam Foxi e-postkast muugiti mitu korda lahti. Kurjategijad said seeläbi ligi USA-Suurbritannia kaubandusläbirääkimiste saladokumentidele. Väidetavalt olid muukijad Vene häkkerid, kuigi mingeid tõendeid selle kasuks ei tooda. Valitsusallika andmetel saadi dokumendid kätte just Foxi erapostkastist, mis kutsus esile opositsiooniliste leiboristide küsimused.
… ja Hiina
Delfi avaldas juulis uudise, mille kohaselt postitas Tartu Ülikool oma blogisse kahe välistudengi kirjutatud arvamusloo, kus õppurid kirjeldavad Hongkongi protesti tagamaid. Mõne tunni pärast oli postitus kadunud, arvamusloo autoritele selgitas Tartu Ülikooli töötaja juhtunut väitega, et ülemus käskis.
ERRi avaldas pika intervjuu välisministeeriumi kantsleri Rainer Saksaga, kes taunis Tartu Ülikooli sellist otsust.
Sotsiaalmeediast
Euroopa Liidu kohus keelas eurooplaste isikuandmete edastamise USA-sse
ERR kirjutas juulis Euroopa Kohtu otsusest, mille kohaselt USA seadused ei anna veebiettevõtete seireprogrammidega Euroopa Liidu kodanike kohta kogutavate andmete osas sama tugevat kaitset kui EL-i seadused.
Selle otsusega tühistas kohus sisuliselt Euroopa Liidu ja USA vahel 2016. aastal kehtima hakanud kokkuleppe EU-U.S. Privacy Shield, varasemalt oli kohus tühistanud ka sellele eelneva, 2015. aastast pärineva leppe Safe Harbour.
Sotsiaalmeedias tehtav reklaam saab selgemad juhtnöörid
Juulisse jäi ka ERRi uudis, mille kohaselt on Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti ning Turundajate liidu koostöös valmimas reklaamiseaduse juhend, mis muu hulgas selgitab ka, kuidas sotsiaalmeedias reklaami muust sisust eraldada.
Juhendi koostamine on vajalik, sest reklaampostituste tegemise osas valitseb sotsiaalmeedia mõjuisikute seas segadus. Uudises tsiteeritakse Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kaubandustalituse juhti, Birgit Valgust: “Oleme täheldanud, et ei saada vist aru, et kui teed reklaami, siis reklaam peab olema muust teabest selgelt eristatav ja selle reklaami nägija peab aru saama, et tegemist on reklaamiga”.
Türgi soovib asuda reguleerima sotsiaalmeediat
Juulis kirjutasid nii Delfi, kui ka Postimees Türgis loodud seaduseelnõust, mis nõuab, et välismaa sotsiaalmeediaplatvormid nimetaksid riigis asuvad esindajad, kes tegeleksid kaebustega sisu üle, ning paneb paika materjalide eemaldamise tähtajad.
Sotsiaalmeediaettevõtteid võib hakata trahvima, võidakse blokeerida reklaamid või võidakse andmeedastuskiirust kärpida kuni 90%, mis tähendab sisuliselt blokeerimist.
Postimees avaldas juulis põhjaliku artikli Twitterit tabanud enneolematust häkkimiskampaaniast.
Häkkimise sihtmärgiks olid mitmed arvamusliidrid sh Elon Musk, Bill Gates, Barack Obama jne, kelle twitterikontod rünnaku alla langesid.
Häkitud kontodele pandi teade, et virtuaalrahas sooritatud ülekanne tagastatakse heategevuslikul eesmärgil kahekordselt.
Samuti kirjutas juulis Twitterist ERR, kus uudiseks oli sotsiaalmeediaplatvormi teade, et plaanib püsivalt peatada tuhanded kontod, mis rikkuvad Twitteri reegleid, kui postitatavad sõnumeid liikumisest QAnon. Näiteks levitavad sellised kontod sõnumit, et süvariigis tegutsevad USA presidendi Donald Trumpi vastased reeturid.
Noorte seas levib uus eluohtlik sotsiaalmeediamäng
Delfi kirjutas juulis Eesti Õpetajate Liidu facebookipostitusele tuginedes uuest noortele suunatud ohtlikust osalusmängust, kus keegi Disney koomiksitegelase Goofy maskis tundmatu saadab sotsiaalmeedias lastele ja noortele sõbrataotlusi, kasutades pseudonüümi Jonathan Galindo. Kui taotlus on rahuldatud, saab ohver lingi, milles on eluohtlikud ülesanded julguse proovile panemiseks.
Ülesannete mittetäitmise korral ähvardab Goofy noori õudsete tagajärgedega või isegi surmaga.
Raamat seksist ja sotsiaalmeediast
Delfi avaldas juulis uudise sellest, kuidas Tallinna Ülikooli osaluskultuuri kaasprofessori Katrin Tiidenbergi ja tema Austraalia kolleegi Emily van der Nageli aastatepikkune uurimistöö vormus raamatuks „Seks ja sotsiaalmeedia“, mis paku teaduspõhise analüüsi seksuaalse sotsiaalmeedia ja sotsiaalmeediastunud seksuaalelu nüanssidest.
“Seks ja sotsiaalmeedia” põhineb Katrin Tiidenbergi ja Emily van der Nageli 10 aasta pikkusel uurimistööl. Uuritud ühismeediaplatvormide nimistu on esinduslik: Facebook, Twitter, Instagram, TikTok, Reddit, Tumblr, Snapchat, erinevad kohtinguäpid ja seksile keskendunud veebilehed. Uurimaks seksuaaltegevusi neis keskkondades, tegid Tiidenberg ja van der Nagel eri rahvustest inimestega intervjuusid, palusid neil täita küsimustikke ja vaatlesid ühismeediat toimuvat etnograafipilguga.
Raamatust on pikema arvustuse avaldanud ka ERRi Novaator.
Tühistamiskultuur
Postimees avaldas Tartu Ülikooli riigiteaduste üliõpilase Laura Vilbiksi põhjaliku artikli „Tühista või saa tühistatud: avalikust arutelust sotsiaalmeedia ajastul“
“Ttühistamiskultuur on viimaste aastate jooksul aina kontrollimatumaks ja põhjapanevamaks. Erinevalt tavapärasest boikoteerimisest paistis tühistamine taotlevat inimese täielikku ühiskonnast pagendamist, talle teist võimalust andmata, see taotles sotsiaalse giljotiini staatust. See muutis aktsepteeritavaks inimeste minevikus tuhnimise ja sealt väiksemagi problemaatilise detaili leidmisel kogu isiku maha kandmise. Üsna pea rakendati seda terminit tavakasutuses lihtsalt oma poliitilise oponendi diskrediteerimiseks. Kellegi tühistamine sai lihtsaks ja nüansivaeseks viisiks argumentide asemel nende esitaja ründamiseks, tema liigitamiseks kindlasse kasti. Kasti, kus on tühised, rumalad, väärtusetud ja kurjad.”
Sinimägede mälestusüritus jäi esmakordselt ära
Postimees kirjutas juulis otsusest jätta koroonakriisi tõttu ära Sinimägedel Eesti kaitselahingute aastapäeva traditsiooniline tähistamine, kuid kutsus 25. juulil austama Eesti kaitselahingute mälestust ja asetama mälestuspärjad Vabadussõja mälestussammastele.
Delfi rubriigi „Valeinfo:paljastatud“ toimetus laiendas juuni alguses Propastopis avaldatud lugu ERRi venekeelsete uudiste jagamisestt kremlimeelsete aktivistide Facebooki gruppides. Teemat on laiendatud kommentaaridega Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhilt, Dmitri Teperikult, propaganda ja desinformatsiooni leviku uurimisele keskenduva Tartu Ülikooli semiootika vanemteadurilt, Andreas Ventselilt, kui ka Rahvusringhäälingu venekeelse uudisteportaali peatoimetajalt, Andrey Krashevskiylt.