Seos FB faktikontrolliga võimaldab rünnata ajakirjandust

Möödunud aasta aprillis sai Leedu suurimaid portaalne 15min.lt Facebooki faktikontrolli partneriks. Lätis tegutsev uuriva ajakirjanduse väljaanne Re:Baltica ning Eesti Delfi toimetus liitusid faktikontrollijate seltskonnaga käesoleva aasta märtsis.

Viimaste kuude jooksul on kõik kolm Balti riikide FB faktikontrolli gruppi sattunud siseriiklike rünnakute alla, millesse on tõmmatud ka väljaanded , mille juures nad tegutsevad ning nende ajakirjanduslik sisu.

Rünnakud igas Balti riigis
Leedu suurima veebiväljaande 15min.lt juures tegutseva faktikontrolli vastu käivitati selle aasta aprillis allkirjade kogumise aktsioon, millega nõutakse selle tegevuse lõpetamist. Algatajaks veebiportaal Minfo.lt, mille omanikuks on Maksimalistlik Psühhoteraapia Selts. Petitsioonis heidetakse ette faktikontrolli kallutatust omanike huvides, kelleks 15min.lt puhul on muide Postimees Grupp.

Läti Re:Baltica vastu käivitati petitsioon märtsi keskpaigas. Seal on petitsiooni algatajaks portaal gaismastimeklis.lv, mis muuhulgas levitab alternatiivseid vaateid 5G, vaktsiinide ja koroonaviiruse teemadele. Tegemist on „ühemeheportaaliga“, mille kaudu omanik tähelepanu otsib.

Eestis on Delfi toimetuse juures tegutsevad FB faktikontrollijad sattunud portaalide Obejktiiv ja Uued Uudised kriitika sihtmärgiks ning põhiliseks etteheiteks on FB sisu kontroll lähtuvalt Delfi väljaande maailmavaatest.

FB faktikontrolli partneriks olemine on toonud sekeldusi kaasa ka teistele.
Näiteks Poolas tegutsev sõltumatu ja suure kogemusega faktikontrolli ettevõtmine Demagog, on sattunud kriitika alla, kuna märkis valeuudiseks Poola liberaalkonservatiivse väljaande Najwyższy Czas! FB postituse, millega jagati Poola Pressiagentuuri eksitavat ning hiljem korrigeeritud uudist. Juhtum põhjustas Degagogi ja Najwyższy Czasi avaliku vastassseisu.

Ukraina desinfoportaal StopFake, kes on samuti FB faktikontrolli partner, sai sel kuul süüdistuse nende suhtes kriitilise artikli avaldanud väljaande Zaborona FB postituse kustutamises ja kasutajakonto blokeerimises, kuigi selle taga polnud StopFake, vaid Facebook ise.

Rünnakud on pannud väljaandeid ennast kaitsma ja selgitama FB faktikontrolli praktilist poolt ning selle olemust laiemalt. Kõik see on tõstatanud küsimuse, kas sellise, peaasjalikult siseriiklike postituste faktikontroll peaks olema seotud ühe konkreetse ajakirjandusväljaandega ning kas selline tegevus toob väljaandele rohkem kahju või kasu.

Faktid jäävad faktideks
Faktikontroll on hakanud tekitama selle tegijatele sekeldusi ning Eestis on nähtud ka viimaste kuudel jooksul korduvalt faktikontrolli faktikontrolli, mille eesmärgiks pole esmase faktikontrolli töö parandamine, vaid pigem faktikontrolli kõlava nimetuse all oma ideoloogia levitamine.

Faktid jäävad faktideks ning valeinfo vajab ümberlükkamist, sõltumata faktikontrollija ideoloogilisest taustast või info kontrollija ja algallika omavahelisest vastasseisust.

Teisalt vajab ka faktikontroll selgemaid reegleid ja avalikkkuse paremat arusaamist sellest, keda, miks ja kuidas on faktikontrolli sihtmärgiks valitud.

Foto: Book Catalog/Flickr/CC