Propagandasõnastik – doxing

Doxing, doxxing või pikemalt „dropping docs“ on inimese kohta info kogumine ja avaldamine, et sellega talle ebameeldivusi tekitada.

Mõiste on tuletatud väljendist „dropping docs“ ehk info (dokumentide) tilgutamine.

Inimese kohta võidakse koguda infot nii avalikest allikatest, kui ka häkkimise teel ning tegevuse eesmärk on koguda inimese kohta võimalikult suure hulga isikliku infoga „toimik“.

Selliseks infoks võib olla:

elukoha aadress;

personaalsed fotod temast;

fotod lastest;

pangakaartide numbrid;

töökoht ja aadress;

telefoninumber;

erinevad inimese poolt kasutatavad e-maili aadressid;

sotsiaalmeedia ja suhtluskanalite kasutajanimed;

laste hobiringid ja trennid;

auto mark ja number;

jne.

Sellist sorti isikliku info avaldamisega soovitakse inimesele tekitada ebamugavustunnet, panna tundma ebaturvaliselt, sundida avalikust elust või diskussioonist tagasi tõmbuma, aga ka tundma piinlikkust.

Doxingut on kasutatud anonüümselt või libakontode all esinevate isikute indentiteedi paljastamiseks; ajakirjanike või teiste avaliku elu tegelaste vaikima sundimiseks; ahistavate telefonikõnede, sotsiaalmeediapostituste või e-mailide sihtmärgiks seadmiseks jne.

Tänapäeval toimub doxing põhiliselt internetis, kuid on kasutatud ka näiteks avalike kohtade, nagu näiteks meelelahutusasutuste wc’de seinu, kuhu on kirjutatud aktivistide nimesid, koos telefoni numbritega, mistõttu on nad saanud hilisõhtuseid sõimukõnesid.

Eestis on doxingu ohvriks langenud näiteks ajakirjanikud ja aktivisitid, kes küll tegutsevad avalikkuse ees oma nime ja näoga, kuid pole siiski avaliku elu tegelased, ega eelda kõrgendatud tähelepanu oma isikule.

Soomest on tuntuim näide Venemaa trollide tegevust paljastanud ajakirjanik Jessikka Aro, keda hakkas vaenama libauudiste leht MV-Lehti, kutsudes lugejaid üles Arot ahistama.

Doxigu seaduslikkus või ebaseaduslikkus sõltub suuresti info saamise viisist – kas see on saadud kõigile ligipääsetavatest avalikest allikatest või on see saadud häkkimise ja teiste ebaseaduslike info hankimise viisidega.

Foto: Alexandre Duret-Lutz/Flickr/CC