Eestit seostatakse alusetult Surematu Polgu trollimisega

Venemaal 9. maiks kavandatud suurejoonelised paraadid ja rongkäigud jäid koroonakriisi tõttu ära. Kreml püüdis neid korvata aktsioonidega internetis. Näiteks virtuaalse Surematu Polgu marsi käigus kutsuti inimesi laadima veebilehele oma sõjas osalenud lähedaste pilte ja elulugusid.

Lääne meedias pälvis aktsioonist endast rohkem tähelepanu aga ettevõtmise trollimine – Punaarmeelastega koos laeti lehele ka Natsi-Saksamaa juhtide Adolf Hitleri, Heinrich Himmleri, Heinrich Mülleri ja Joseph Goebbelsi fotod, samuti Saksa poolel võidelnud Vene vabastusarmee juhi Andrei Vlassovi pilt.

Kas Eesti on süüdi?
Eelmisel laupäeval 16. mail ilmub Kremli meedias uudiste seeria, kus teatatakse trollimise taga olnud nelja inimese kinni pidamisest. Tegemist on Venemaa linnade Samaara, Volgogradi, Permi ja Uljanovski elanikega. (Viited kõigile lugudele leiab monitooringuroboti Propamon lehelt)

Uudistes mainitakse ka Eestit. “Natsismi rehabilitatsiooniga tegelejate hulgas on ka välisriikide, eriti Ukraina ja Eesti, kodanikke,” tsiteeritakse lugudes Vene Föderatsiooni juurdluskomitee ametlikku esindajat Svetlana Petrenkot. Eesti seos tõstetakse mitme portaali poolt pealkirjadesse.

Pole selge, miks on Eesti ära märkimist leidnud. Petrenko lause viitab vaid kaudselt Eesti ja piltide üles laadimise seostele. Pigem võib sõnu mõista tähenduses, et Eestis ja Ukrainas elavad samuti natsismi rehabiliteerijad. Tsitaadist pole võimalik üheselt välja lugeda seda, et Eesti kodanikke uuritakse seoses piltide üles laadimisega. Kuid just nii on juhtumit kajastanud Eesti ajakirjandus, näiteks Postimehe uudis pealkirjaga “Eestlasi uuritakse seoses natsismi levitamisega Vene portaalides” võimendab otseselt Kremli propagandistlikku sõnumit.

Möödunud nädala jooksul jõudis Venemaa meediasse juhtumi uusi asjaolusid. Vahi alla võetakse veel üks Kaasani elanik, nüüd on neid kokku viis. Kinnipidamisest avaldati videod, kus mehed tunnistavad oma tegu ja põhjendavad seda sooviga nalja teha. Uutes lugudes Eestit enam jutuks ei võeta. Moraalseks vastutajaks püütakse maalida hoopis Venemaa opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi, kelle pooldajatena kinnipeetuid kujutatakse.

Häkkerirünnak 9. mail
Lisaks trollimisele kirjutavad Venemaa portaalid veel ühest Surematu Polgu veebilehe vastu suunatud aktsioonist. 9. mai hommikul viidi läbi DDoS häkkerirünnak, mille käigus leht üle koormati ja sellele ligipääs katkes. Kremli meedia sõnul osalesid rünnakus serverid Euroopa riikidest, Põhja-Ameerikast ja Aasiast. Selline info ründajate asukoha kohta on üpris meelevaldne, kuivõrd VPN teenuse kaudu saab ründaja peita serveri asukohta või näidata seda asuvat suvalises riigis.
Sellegi juhtumi käigus ei ole ühtegi seost Eestiga avaldatud.

Kokkuvõte: süüdistus on alusetu
Eesti riigi või kodanike seostamiseks juhtumiga ei ole Kremli ajakirjandus toonud ühtegi tõendit. Ainukeseks aluseks on võimuesindaja ebamäärase sisuga lause. Kui Eesti osalusest räägiks mõni fakt, oleks loogiline see välja tuua ja jätkulugudes selgemalt avada. Kuna Eesti seos aga edasistes käsitlustes kaob, siis ei saa ka Petrenko algset lauset tõsiselt võtta.

Süüdistamise taga võib kahtlustada propagandistlikku soovi näidata Eestit “vastiku väikese natsiriigina”, mis püüab ajalugu võltsida ning fašismi taaselustada. Miks seda propagandanarratiivi üha uutes seostes korratakse, saab lugeda sellest Müüdimurdja artiklist.

Pildid: kuvatõmmised seotud veebilehtedelt.