Nägid unes kassi? Homme kaotad töö

21.05.2020

Nägin unes kassi ja pärast seda kaotasin töö, järelikult kasside unes nägemine on halb. Kõlab loogiliselt? Esmapilgul ehk küll, kuid tegelikult on tegemist näitega vale põhjuse ja tagajärje seose tekitamisest, mis on üks levinumaid demagoogiavõtteid.

Näide ise on pärit Eesti Väitlusseltsi õpikust, kus see demagoogiavõte kannab ladinakeelse nimetust post hoc ergo propter hoc. Kuna sündmus Y juhtus pärast sündmust X, siis pidi sündmus X põhjustama sündmuse Y. Tegelikult muidugi ei pruugi üksteisele järgnevate sündmuste vahel olla põhjuse-tagajärje seost, kuigi demagoog võib väita vastupidist.

Klassikaline ja levinud näide vale põhjuse ja tagajärje seose tekitamisest avalikus inforuumis on väide, et kuna kõik kangete narkootikumide tarbijad on alustanud kanepi tarbimisega, siis järelikult toimib see hüppelauana kangematele narkootikumidele. Samamoodi saab ju väita, et kõik alkohoolikud on alustanud kunagi vee joomisega.

Vale põhjuse-tagajärje seose erijuht on demagoogivõte, mida tuntakse libeda liu (slippery slope fallacy – SSF) nime all. See seisneb väites, et kui astume ühe sammu libedale teele, on edasine liug allamäge vältimatu ja me liigume peatumatult edasi ühiskonna huku poole. Jätkates õpikunäidetega narkovaldkonnast –  kui me legaliseerime marihuaana, pole kaugel aeg, kus iga laps saab poest heroiini osta.

Või siis küllap paljudele tuttav – kui me täna seadustame kooselu samasooliste inimeste vahel, siis järgmiseks hakkavad oma õigusi nõudma ka nekrofiilid, zoofiilid ja pedofiilid ning lõpuks tuleb seadustada ka abielu mehe ja tema surnud koera vahel. Libeda liu kasutamisel loob demagoog põhjendamatu põhjus-tagajärje seose, mille puhul tulemus on alati ebasoovitav.

Nende demagoogiavõtete lõksu langemise vältimiseks tasub endalt, või võimalusel väite esitajalt, küsida – kuidas täpselt üks sündmus edasiste hukatuslike sündmusteni viib. Kas on võimalik kirjeldada konkreetset mehhanismi, kuidas kassi unes nägemine võiks põhjustada töökoha kaotuse? Kui ei ole või kui see mehhanism on meelevaldselt konstrueeritud, on tegemist demagoogiaga.

Propastop otsis viimaste nädalate eestikeelsest meediast kolm arvamusartiklit, milles on autor on oma väidete kinnitamiseks vale põhjuse-tagajärje seost kasutanud. Tasub meeles pidada, et alati ei pruugi õige eelduse põhjal vale järelduse tegemine olla teadlik ja sihilik lugeja mõjutamine. Ja isegi kui tegemist on teadliku demagoogiaga – siis arvamusartiklite eesmärk ongi avaliku arvamuse mõjutamine ja demagoogilisi võtteid võib siin vaadelda osana väitluskunstist.

Mõned näited eestikeelsest ajakirjandusest:

Siim Kallas: koalitsioonil ei ole pensioni teise samba kaotamiseks rahvamandaati (EPL)

TSITAAT: Investeeringuvahendajatele ja -kelmidele toob uus süsteem tõelise kullakaevanduse. Mõne aja pärast on suur osa teise samba rahast suurendanud nende rikkust.

KOMMENTAAR: Eeldus on, et pensionireformi tulemusel tekib inimestel võimalus teisest sambast raha välja võtta. Väidetav tagajärg on, et inimesed seda ka teevad ja annavad oma sambaraha valdavalt investeeringuvahendajatele ja –kelmidele. Tegemist on prognoosiga, mis võib aga ei pruugi täituda. Isegi kui inimesed oma raha teisest pensionisambast välja võtavad, ei tulene sellest vältimatult, et see kelmide kaukasse läheb.

Jaak Aaviksoo: kõrgharidusega lõpetajale alla 1000 euro – lõpetame ära! (Äripäev)

TSITAAT: Magistrite palk on erialati vahemikus 949 kuni 2213 eurot kuus ja keskmine ületab riigi keskmist 33,4% võrra, ent ikka on kuues valdkonnas palk alla riigi keskmist. Nende andmete põhjal on üsna ilmne, et Eestis on, vähemasti osal erialadel, kõrgharidusega spetsialistide ülepakkumine.

KOMMENTAAR: Eeldus on, et kõrgelt haritud, magistrikraadiga inimesed saavad mitmes valdkonnas palka alla riigi keskmise. Autori järeldus, et sellise haridusega inimesi on liiga palju. Tegemist on meelevaldse järeldusega, mis ei tulene üheselt eeldusest. Palgatase erinevatel erialadel ei sõltu sugugi üksnes saadaval oleva kvalifitseeritud tööjõu hulgast.

Ott Vatter: Eesti e-residentsus juhib võitlust ebavõrdsusega (ERR)

TSITAAT: Kuigi talente on palju, jagunevad teadmised geograafiliselt ebavõrdselt. Seda tingib peamiselt nn digilõhe, mille all on suure osa viimasest 20 aastast kannatanud peaaegu kõik arenguriigid. Isegi tänapäeval ei jõua üle poole kogu maailma lastest lugemises ja matemaatikas arvestatava tasemeni.

KOMMENTAAR: Autor konstrueerib siin põhjuse-tagajärje suhte, kus arenguriikide mahajäämus digitehnoloogiate kasutuselevõtul on põhjuseks teadmiste geograafiliselt ebavõrdsele jagunemisele. Kuigi digitehnoloogiad võivad aidata ebavõrdust vähendada, on teadmiste geograafiliselt ebavõrdse jagunemise põhjused märksa mitmekesisemad ning digilõhe ei ole peamine põhjus arenguriikide laste kehvale haridustasemele.

Foto: Ralf St./Flickr/CC

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter