Kremli koroonatsensuur on ohuks Eestile 

Hoides regulaarselt pilku peal Venemaa meediakanalitel, on Propastop juba nädalaid imeks pannud nende leigust koroonakriisi suhtes. Idanaabri meedia põhjal jääb mulje, et epideemia puudutab vaid kaugeid maid, kes ei saa oma saamatuse tõttu haigusega hakkama. Seevastu Venemaal on kõik suhteliselt rahulik ja kontrolli all.

Iseloomuliku näitena toome kuvatõmmise Venemaa ühe populaarsema portaali Lenta.ru avalehest sel reedel. Uudistes keskendutakse välismaa teemadele, oma riigis toimuvat epideemiat puudutatakse kaudselt, läbi eksamite ära jäämise ja sõjaväeõppuste edasi lükkamise. Muljet, et parasjagu on käimas lähiajaloo suurimaid kriise, sellest portaalist ei jää.

Samal ajal oli reede aga päev, kus koroonaviirusse nakatunute arv Venemaal tõusis enam kui 200 inimese võrra ja ületas 1000 piiri. Seda, millest kirjutada, oleks piisavalt, kõik need uudised on peidetud ent lehe sügavusse.

Kremli võimuladviku püüust andmeid varjata on viimastel päevadel kirjutatud üha rohkem. Postimehe faktikontroll võttis kokku Putini koroonavaled, teemast saab lugeda nii Soome kui USA ajakirjandusest. Koroonatsensuurist Idanaabri meedias on kirjutatud vähem, kuid on ilmne, et Kreml on andnud juhendeid juhtumi kajastamiseks. Loe, kuidas selline kontrollimehhanism töötab.

Miks peame Kremli koroonatsensuuri ohuks Eestile?
Eesti venekeelsete inimeste meediatarbimise uuring selle aasta algusest viitab, et Venemaa riigimeediale ehitab oma inforuumi üles umbes viiendik ehk 70 000 inimest, lisaks kolmandiku ehk rohkem kui 100 000 inimese jaoks on Kremli kanalid infomenüüs olulisel kohal. Seega võib öelda, et 170 000 inimest ehk laias laastus pool Eestis elavatest venekeelsetest inimest saab Kremli meedia kaudu  vildaka pildi olukorrast.
Moonutatud ettekujutus kriisist toob kaasa aga selle, situatsiooni peetakse palju ilusamaks kui see tegelikult on. Eriolukorra nõudeid võidakse pidada liialduseks, karantiini ja kontaktide vältimist vähetähtsaks. Tulemuseks on käitumine, mis aitab kaasa nakkuse levikule.
Propastop ei ole veel leidnud statistikat, mis võimaldaks kontrollida hüpoteesi, et karantiini rikkuvate ning haigestunute arv Eesti venekeelsete inimeste hulgas on keskmisest suurem. Kui see peaks tõesti nii olema, siis ei ole diskussioon Venemaa propagandakanalite üle enam lihtsalt akadeemiline – nende sisu on otseseks ohuks Eesti inimeste tervisele.

Õnneks on retsept probleemi lahendamiseks juba ammu välja kirjutatud. Edendada tuleb eesti keele õpet, toetada kohaliku venekeelse meedia arengut, Kremli meediakanalitele ligipääsu aga takistada.

Pildid: Alison Curtis / Flickr / CC; kuvatõmmis.