Valeuudis “Tallinn läheb lukku” ei olnud koordineeritud inforünnak

Päevalehes ilmus täna, 18. märtsil uurivate ajakirjanike Martin Laine, Holger Roonemaa ja Oliver Kundi artikkel, mis selgitas esmaspäeval, 16. märtsil Eestis levinud kuulujutu tagamaid.

Artiklit saab täismahus (maksumüüri taga) lugeda siit.

Kuna tegemist on olulise Eesti infoturvalisust puudutava juhtumiga, teeb Propastop artikli olulisematest järeldustest kokkuvõtte.

– Juhtumi näol ei olnud tegemist pahatahtliku infooperatsiooni või välisriigi koordineeritud inforünnakuga. Rünnaku võimaluse üle spekuleerisid Ilmar Raag Õhtulehes ja ajakirjanik Joosep Tiks Päevalehes.

Propastop juhib tähelepanu, et need spekulatsioonid lisasid kogu juhtumile täiendavalt ärevaid noote ning aitasid segadusele kaasa.

– Inforünnaku asemel oli tegemist kuulujutu, valeinfo või libauudisega, mida levitasid tavalised Eesti sotsiaalmeediakasutajad. Iga jagaja püüdis infot võimalikult kiiresti edasi saata. Sellise sotsiaalmeedia telefonimängu käigus lisati jagamisega ka viiteid väljamõeldud autoriteetidele ja allikatele.

– Artikli põhjal sai kuulujutt ühe esimestest tõugetest “Jaanuseks” nimetatud isiku Facebooki postitusest pühapäeval, 15. märtsil (Päevalehe artiklis on kuupäevadega eksitud). Postitus oli väärtõlgendus infost, mida “Jaanus” sai oma Kaitseliidu tuttavatelt.

Propastop teeb juhtumist mõned järeldused:

– Eestil on vaja kasvatada võimekust jälgida eriolukorra ajal sotsiaalmeedias toimuvat ja selliseid libateateid varem ümber lükata. Ehkki kuulujutule saadi jaole paari tunniga, jõudis valeinfo päris laialt levida ja ilmselt ka omajagu kahju teha. Riigil puudub tegelikult kanal, mis suudaks kuulujutud kiiresti ja autoriteetselt seisma panna. Propastopil on selle vastu rohi juba ammu välja mõeldud.

– Kriisiolukorras on igaühel oluline kontrollida oma postituste sisu. Igaüks võib saada tahes-tahtmata levitajaks, isegi, kui ta seda ei soovi. Seda teades tuleks kõigil oma infojagamise harjumused üle vaadata.

– Allikate anonüümsuse tagamiseks ei piisa neile varjunimede andmisest. Kontrollida tuleb ka kuvatõmmiseid ja neid töödelda. Nii oli Eesti Päevalehe artikli esmases versioonis alvaldatud kuvatõmmisest näha, mis oli “Paavo” tegelik nimi.

– Sündmuse infooperatsiooniks nimetamise juures peaksid olema esitatud kindlad faktid, millele tuginedes seda väidetakse.