Kes kontrollib minevikku, see kontrollib tulevikku

See pealkirjas olev tsitaat George Orwelli novellist “1984” iseloomustab hästi putinliku Venemaa tegevust ajaloo ümberkirjutamise vallas. Suure Isamaasõja narratiivi Venemaa riiklikele huvidele sobivaks disainimisel vahendeid kokku ei hoita ning ebasobiva tõe kuulutajatele ei halastata.

Venemaa soov ajalugu ja eriti just Teise maailmasõjaga seonduvaid ajaloolisi fakte moonutades endale sobivalt tõlgendada ei ole midagi uut, kuid tänavu suurejooneliselt tähistatav Suure Isamaasõja lõpu ning fašismi üle saavutatud ajaloolise võidu 75. aastapäev on Kremli propagandamasina selles suunas eriti jõuliselt tööle pannud.

Jaanuaris peetud traditsioonilises aastakõnes kinnitas Venemaa president Vladimir Putin, et riik on kohustatud kaitsma tõde Võidu kohta, sest “mida me muidu ütleme oma lastele, kui vale levib kogu maailmas nagu nakkus?”. Putini sõnul tuleb “jultunud valele, katsetele muuta ajalugu vastu panna faktid”.

Venemaa kaitseminisister Sergei Šoigu kinnitaski nädalapäevad hiljem presidendi föderaalkogu ees peetud kõnele pühendatud kolleegiumil, et “kaitseministeerium hakkab vastu tegutsema katsetele Venemaad mustata ja tema ajalugu võltsida. See on eriti tähtis Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 75. aastapäeva lävel.”

Šoigu sõnul saavad Venemaa kaitseministeeriumi veebilehel 9. maiks kättesaadavaks interaktiivse teenuse „Rahva mälu” uued osad. Pidevalt on kavas veebis uuendada projekte „Võidu väejuhid” ja „Vabastamissaluudid”, mis räägivad võiduka Punaarmee kindralitest ja Euroopa riikide pealinnade vabastamisest. Samuti valmib 9. maiks Venemaa relvajõudude peakirik ning korrastatakse enam kui 2100 sõdurite matusepaika Venemaal ja 78 välismaal, ka Eestis.

Et Venemaa ametliku Suure Isamaasõja narratiiviga sobimatutel, kuid üldlevinud ajalootõlgendustel põhi alt lüüa ning ajaloolaste “räpane suu sulgeda”, on plaanis avada Moskvas Teise maailmasõja dokumentidele pühendatud arhiiv, mis avatakse tasuta kõigile soovijaile ning on ligipääsetav ka internet vahendusel.

Ilmselt just loodavast arhiivist pärit faktidega relvastatult pidas Putin möödunud aasta lõpul Peterburis SRÜ riikide liidritele ligi tunniajase ajalooloengu, milles õigustas muu hulgas Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist ning süüdistas maailmasõja puhkemises Poolat. Oma väidete kinnituseks oli Putin kõnetooli kaasa võtnud paksu paki arhiivimaterjalidega.

Ajalooprofessor Sergey Radchenko leidis oma Foreign Policys avaldatud analüüsis, et kuigi eraldi võetuna olid Putini poolt toodud faktid korrektsed, olid need asetatud täiesti valesse konteksti ning nende omavahelisel seostamisel vaikis Putin maha suue hulga tema narratiivi ebasobivaid fakte. Üheski tõsiseltvõetavas ülikoolis amatöörajaloolane Putin professori hinnangul sel moel fakte tõlgendades eksamil positiivset tulemust kirja ei saaks.

Putini loominguline ajalootõlgendus tõi endaga kaasa Poola ametliku vastulause ning oma imestust väljendasid ka mitmed nimekad Euroopa poliitikud. “Hullumeelne … eitada, et  Stalin mängis Hitleriga kokku ja purustas Poola. Putini Venemaal ülistatakse endiselt koletist,” säutsus näiteks endine Belgia peaminister ning mõjukas europarlamendi liige Guy Verhofstadt Twitteris.

Just Poola ongi eriti põhjalikult ajaloo lahinguväljadel ringi müdistava Kremli propagandamasina hammasrataste vahele jäänud. “Räige tänamatus pruunist katkust vabastamise eest – säärane on nüüd siis poolakate poliitiline suundumus,” kritiseeris Poola ajalookäsitlust eestikeelses Sputnikus (kui see veel täisauruga töötas) kolumnist Olga Bugrova.

Riigikogu väliskomisjoni liikme Marko Mihkelsoni hinnangul on Poola kui eriline sihtmärk Moskvale oluline selle poolest, et seal asuvad tõsise heidutusjõuga USA sõjaväeüksused. “Lühemas perspektiivis aitab ajaloo teema mobiliseerida lääneriikides elavaid kaasmaalasi, lõhestada avalikku arvamust (kuidas sa taunid fašismi üle võitjaid) ja isoleerida Ida-Euroopa riigid Lääne-Euroopast,” kirjutas Mihkelson Edasis ja ERR-is avaldatud arvamusloos.

Mihkelsoni algatusel võttis riigikogu vastu avalduse “Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest”, milles mõistab hukka Venemaa püüded Teise maailmasõja ajalugu endale soodsalt tõlgendada ning sõjasüüd teistele riikidele veeretada. Avalduses taunitakse Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle. Eelnõu seletuskirja kohaselt loob Venemaa Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide õigustamisega endale pinnast agressiivse välispoliitika jätkamiseks naaberriikide ja kogu läänemaailma suunas.

Sarnase avalduse on juba vastu võtnud Poola ja Läti parlamendid ning Venemaa tegevust ajaloo ümberkirjutamisel on tauninud Leedu paralmendi spiiker.

Ei maksa siiski loota, et need avaldused Kremli tegevust oluliselt pidurdavad. Ajaloo teema on sel aastal eriti aktuaalne ning Moskva ei jäta kasutamata ühtki võimalust oma ajalootõlgenduse pealesurumiseks. Tasub meenutada kasvõi Venemaa välisministeeriumi avaldust Tartu rahulepingu aastapäeval.

9. mai lähenedes kasvab ka erinevate Kremli infooperatsioonide intensiivsus.

Foto: ekraanitõmmis veebilehelt “Mälu tee”.