Vahekokkuvõte Sputniku sulgemise protsessist

Dmitri Kisseljovile seatud sanktsioonide tõttu Eestis oma tegevuse peatama pidanud Sputniku teema on jätkuvalt aktiivne. Kahe kuu jooksul on nii Eesti, kui ka Venemaa meedia kajastanud toimuvat mahukalt.

Võtame järgnevalt kokku olulisemate toimunud sündmuste ja väljaütlemiste aegrea.

Skandaali algus ja esimene kuu

Eesti meediasse hakkasid 2019. aasta oktoobri lõpus ilmuma üksikud lood sellest, kuidas Swedbank piirab Scanpix fotopangas olevate Sputnikuga seotud autorite piltide eest tasumise ülekanded. Swedbanki infole lisanduvad peagi kommentaarid Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroolt, milles öeldakse, et tegelikkuses oleks pidanud pangad piirama ülekandeid Russia Today omandis olevatele üksustele juba varem.

Kuu hiljem, novembri lõpus, jõudab avalikkuse ette teadmine, et Sputnikule ruume üüriv firma lõpetab lepingu, kuna pangad ei võimalda üüri tasu ülekannet. Piirangud algavad oktoobrist ning samast ajas alates ei saa Sputniku Eesti haru kanda üle töötasu.

Samasse perioodi jääb ka Rahapesu Andmebüroo kirjad Sputniku Eesti haru palgal olevatele töötajatele, millega antakse teada, et raha saamine Russia Today võrku kuuluvalt Sputnikult läheb vastuollu Euroopa Liidu poolt võrgustiku juhile seatud sanktsioonidega. Töötajatele antakse töösuhte omapoolseks lõpetamiseks aga 31. detsembrini 2019.

Kreml soovib anda vastulöögi
Hetkest, kui sai selgeks, et Sputniku Eesti haru töö on mõneks ajaks halvatud, pandakse kogu Kremliga seotud propagandasüsteem täiel võimsusel tööle.

Venemaa meedias võtavad Sputniku sanktsioneerimise teemal sõna kümned kõneisikud, alates Venemaa saatkonnast Tallinnas ja lõpetades president Putiniga.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova on Sputniku vastu suunatud sanktsioonidele reageerimise keskpunkt.

12. detsembril ütleb ta, et Eesti valitsus avalikult ahistab Sputniku töötajaid. Ta juhib tähelepanu arenevale kriitilisele, pretsedentitule olukorrale. Ta lisab, et sellega on Eesti võimud entusiastlikult liitunud üldise kampaaniaga meedia vastu suunatud diskrimineerimisega Balti riikides, eriti veel Venemaaga seotud meedia vastu. Ta lubab kutsuda rahvusvahelisi organisatsioone, eeskätt OSCE inimõiguste ja meediavabadusega tegelevaid esindajaid, aga ka kolmanda sektori organisatsioone üles Sputniku töötajate kaitsele. Samuti peab Zahharova üllatavaks, et meedia tagakiusamine toimub riikides, mis peavad end Euroopa demokraatia osaks.

Pisut rohkem kui nädal hiljem nimetab Zahharova Sputniku vastu suunatud sanktsioonide süstemaatiliseks Venemaa meediale vastutöötamiseks. Ta ütleb: „Me peame Eesti võimude poolt OSCE esindaja Harlem Deširi soovituste tagasilükkamist alarmeerivaks signaaliks. Me peame absoluutselt vastuvõtmatuks ja põhjendamatuks Sputniku agentuuri nimetamist infooperatsioonide üksuseks. Veel kord, Eesti pool keeldub nimetamast meediaks asutust, mis on akrediteeritud kehtivate reeglite kohaselt ning tegutseb üldiste omaksvõetud ajakirjanduslike standardite järgi.“

18. detsembril lubab RT võrgustiku direktor Kirill Võšinski kutsuda kolleege üles Eestile survet avaldama ning lubas teha ka üleskutse Venemaa presidendi alla kuuluva Venemaa inimõiguste nõukogule seda teema arutada. Samuti käivitas Võšinski flashmobi #SputnikSila, mille keskmes on Sputniku värvides vestide kandmine. Algatusega liitub 30. detsembril ka sanktsioonide nimekirjas olev Dmitri Kisseljov ning mitmeid teised Venemaa meediaväljaannete töötajad.

19 detsembril avaldab Russia Today peatoimetaja Margarita Simonjan oma Telegrami kontol eesti ja vene keeles pöördumise Eesti presidendi, Kersti Kaljulaidi poole. Ta esitab omapoolse pooltõdedest tulvil nägemuse olukorrast, kirjutades, et Sputniku ajakirjanikke ähvardatakse vanglakaristusega selle eest, et nad teevad oma tööd.

Samal päeval võtab oma igaastasel pressikonverentsil Sputniku teemal sõna ka Venemaa president Vladimir Putin. Ta ütleb Sputnik Eesti peatoimetaja küsimuse peale, et teda panevad Eestis toimuvad asjad imestama. „Venemaad süüdistatakse läänes meedia allasurumises, aga Euroopa riigid tegelevad sellega ise. Te teete palju ära, katsed häirida teie tööd riigi võimude poolt ei tohi jääda märkamata. See on hämmastav künism. Võimudel ei ole palju teha, igasugused meetmed riigi poolt on ebaefektiivsed ja lisavad ainult vett nende veskile, kes meie maid lahku viivad”.

20. detsembril lubab Venemaa riigiduuma väliskomitee esimees Leonid Slutski tõstatada küsimuse Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblees ja OSCE Parlamentaarses Assamblees.

22 detsembril reageerib Vene riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees Aleksei Puškov Eesti välisministrile. Ta ütleb, et üheski dokumendis pole defineeritud, mis on propaganda tööriist, mistõttu olevat Reinsalu väljaütlemine subjektiivne.

Samal päeval käsitleb Sputniku teemat pikalt oma telesaates RT juht Dmitri Kisseljov .

23. detsembril ähvardab Vene Föderatsiooninõukogu spiiker, Valentina Matvijenko rakendada adekvaatseid vastumeetmeid, öeldes, et need saavad olema karmid ning väga tuntavad.

Järgmisel päeval, 24. detsembril, süüdistab Venemaa saatkond Tallinnas Eestit sõnavabaduse piiramises ja McCarthismis.

28. detsembril teeb omapoolse avalduse Eesti õiguskantslerile Venemaa inimõiguste volinik Tatjana Moskalkova, kes palub abi meediavabaduse tagamisel ja Sputniku töötajatele turvalise ja sobiva töötingimuste tagamisel.

31. detsembril ütleb Venemaa ajakirjanike liidu juht Timur Shafir, et tegemist on õppikunäitega sellest, kuidas eksisteerivad topeltstandardid Venemaa ajakirjanike suhtes. Lisades, et Eesti võimud mitte ainult ei jäta ajakirjanikke ilma nende tööst, vaid jätavad ka oma enda riigi kodanikud ilma võimalusest infot saada.

16. jaanuaril reageerib Aleksei Puškov Reinsalu lausele, et Sputniku sanktsoonide osas on tegemist Euroopa kaitsmisega.

Samal päeval teatab Venemaa alaline esindaja OSCE juures Aleksander Lukashevitš, et ta kontakteerub OSCE meediavabaduse esindaja Harlem Deziriga ning kutsub teda üles jälgima olukorda Eestis. Ta lisab, et täiendavalt on probleemile tähelepanu tõmmanud ka OSCE peasekretär Thomas Greminger. Samuti on Lukasevitš avaldanud nördimust, et Euroopa Liidu struktuuride vaikimise üle selle probleemiga tegelemisel. Ta toob välja, et Eesti on rikkunud OSCE Helsinki kokkulepet.

17. jaanuaril ütleb Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et sanktsioonid Sputniku vastu on ennekuulmatud ning, et see on pigem plekk Euroopa Liidu küljes.

22. jaanuaril ütleb Venemaa saatkond Tallinnas oma kodulehel: “Me soovime meenutada Eesti poolele rahvusvahelis kohustusi, tagamaks sõnavabadust ning andmaks võimalust Sputniku töötajatele naasta oma töökohustuste juurde.”

Eestipoolsed selgitused
15.detsember ütleb Välisminister Urmas Reinsalu, et Sputnik on propagandaasutus, mitte vaba ajakirjandusväljaanne, mistõttu piirati just sel põhjusel ka nende ligipääsu näiteks ka Londoni meediavabaduse konverentsile. Sputnikule rakendatakse nende omandivormist tulenevaid Euroopa Liidu (EL) sanktsioone, mitte piiranguid seoses sisuga.

21. detsembril kirjutab Eesti meedia, et Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon ehk OSCE meediavabaduse esindaja Harlem Désir lubab uurida Sputniku olukorda Eestis, kuna Vene riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees Aleksei Puškov pidas Eestit meediavabaduse piirajaks. Eesti välisminister Urmas Reinsalu peab väidet koomiliseks, kuid lubab OSCE-ga igakülgset koostööd teha.

26. detsembril sõnab välisminister Urmas Reinsalu, reageerides Venemaa Föderatsiooninõukogu spiiker Valentina Matvijenko lubadusele rakendada Eesti suhtes karme meetmeid sel juhul, kui siin jätkatakse Sputniku töö piiramist, et sellisele survele ei alluta.

27. detsembril ütleb välisminister Urmas Reinsalu intervjuus ERR-ile, et Venemaa süüdistab Eesti võime Sputniku ründamises seetõttu, et nii mõrandada kogu Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat Venemaa suhtes.

Samal päeval rõhutab Reinsalu vastuseks Venemaa presidendi inimõiguste nõukogu juhi pöördumisele, et Eestis rakendatakse Sputniku omandivormi puutuvaid Euroopa Liidu (EL) sanktsioone, mitte piiranguid seoses sisuga.

Samale päevale jäi ka Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi väljaütlemine, et Vene Föderatsiooni kõrgete poliitikute valulik reaktsioon propagandakanali Sputnik pangakontode külmutamisele näitab, et Eesti tegutseb sanktsioonide rakendamisel efektiivselt.

27. detsembrile jäi ka Eesti Vabaühenduste Liidu nõukogu liikme ja Vene demokraatide toetaja Sergei Metlevi pöördumise edastamine Venemaa Föderatsooninõukogu spiiker Valentina Matvijenkole. Pöördumine on reaktsioon Matvijenko poolt Eesti suuhas tehtud ähvardustele. Metlev pöörab kirjas riigitegelase tähelepanu ulatuslikule meediavabaduse rikkumisele ja ajakirjanike ohustamisele Venemaal ning kutsub Matvijenkot mitte solvuma, vaid külastama Eestit, et uurida, kuidas on siin meediavabadus tagatud.

31. detsembril ütleb Reinsalu, et Eesti eeldab oma territooriumil kehtivate seaduste täitmist ning seda oldakse valmis tagama kogu seadusliku jõuga, mis on riigi käsutuses.

Sputniku sõnavabaduse kaitsel siinpool piiri
20 detsembril kirjutab Edgar Savisaar oma sotsiaalmeediakontol, et ei pea õigeks Sputniku kanali kaotamist. „Meedia peab olema vaba, isegi kui ta meile ei meeldi. Keskerakond on alati seisnud meediavabaduse eest. See käib ka Venemaa, nii nagu teiste riikide kohta. Me ei saa sellistes asjades vait olla.“

15.jaanuaril toimub järjekordne Sputniku legitimeerimine ETV+ kanalil, kui arutelusaatesse „Kes keda?“ on kutsutud Sputnik Eesti peatoimetaja Jelena Tšeriševa, kaastöötaja Aleksander Lukjanov, venekeelse Delfi toimetaja Margarita Korniševa, Ilmar Raag, Grigori Senkiv ning Sergei Metlev. Saates arutletakse, kas Sputniku ümber toimuv on tsensuur või mitte.

17. jaanuaril avaldab Delfi venekeelse osa peatoimetaja Andrei Šumakov arvamusloo sellest, kuidas Eesti sammud on andnud Sptunikule enneolematu tähelepanu. Samuti väljendas ta arvamust, et Eesti maine on tema hinnangul saanud põhjendamatult räsida.
18. jaanuaril vastab sellele Rein Ruutsoo, kes oma arvamusloos leiab, et “mure”, nagu annaks Sputniku ümber toimuv võimaluse lisakäraks veider. „Seda just kontekstis, kus Andrei Šumakovi kesksed mõttekäigus seavad Venemaa jõuametid ja Eesti ning meediakanalid sisuliselt ühele pulgale. Just kõrvutavaid-samastavaid mõttekäike pean ma kirjatöö põhisõnumiks ja võtmeks. Rajanevad need aga räigelt eksitavaile paralleelidele.“

Yana Toomi, Oudekki Loone, Rodion Denissovi ja Vladimir Klenski arvamusavaldustest Sputnik Eesti kaitseks on kirjutanud 24. jaanuaril pikemas arvamusloos Aimar Ventsel. Ta kirjutab: „Yana Toom ja Oudekki Loone esinesid mõlemad Facebookis avaldusega (viimane ainult venekeelsega), milles kõneleti ajakirjandusvabaduse lämmatamisest Eestis ja tsiteeriti ka välismaist kriitikat Sputniku survestamise aadressil. Rodion Denissov, ajakirjanik, infoportaali Tribuna.ee vedaja ja Eesti venekeelse elanikkonna õiguste eest võitleja, tuli välja kõige huvitavama avaldusega. Nimelt väitis ta, et Sputniku kadumine annab hoobi venekeelsele kvaliteetajakirjandusele Eestis, mida praeguseks on niigi vähe alles jäänud.“

Karistusaktsioon rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu
27. jaanuaril kirjutasime esimese ülevaate karistusaktsiooni hetkeseisust, kus tõime välja, et 9. jaanuaril tviitib Euroopa Ajakirjanike Liidu tegevjuht Ricardo Gutiérrez viitega Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja turvalise ajakirjanduse monitoorimise keskkonnas Liidu enda poolt algatatud juhtumile. Loodud juhtumis tuuakse välja Venemaa Ajakirjanike Liidu ja Venemaa Meediatöötajate Liidu hukkamõist Sputniku töötajate hirmutamisele.

19. detsembril kutsub Rahvusvahelise Ajakirjanike Liidu peasekretär Anthony Bellanger Liidu asepresidendi ja Venemaa Ajakirjanike Liidu juhi, Timur Shafiri, algatusel üles Eesti valitsust austama pressivabadust, sõltumata ajakirjanike rahvusest.

21. detsembril teatab OSCE meediavabaduse esindaja Harlem Deziri tviidis Eestile saadetud kirjast, palvega vaadata üle põhjendamatud piirangud välismeedias töötamise osas, mis võiksid piirata info vaba liikumist.

Postituses tõime välja ka, et Venemaa meediast leiab veel kontrollimata viiteid rahvusvaheliste organisatisoonide reageeringutele.

Näiteks väideteti Venemaa meedias, et OSCE peasekretär Thomas Greminger on saanud kirja RT peatoimetajalt Margarita Simonjanilt ning on sellele vastanud. Kirja ennast.

Samuti leiab venekeelsest meediast loo sellest, kuidas ÜRO pressiesindaja asetäitja Farhan Hag ütleb, et ÜRO on saanud kirja Russia Todaylt ning et see edastatakse ÜRO inimõiguste kõrgemale esindajale.

Venemaa meedia vahendab ka ÜRO peasekretäri pressiesindaja Stephane Dujarricu sõnu, et ÜRO on kursis Sputnikuga toimuva osas ning järgnevalt püütakse saada toimunus selgust ning täiendavaid detaile.

Jaanuari lõpus toimub aga Strasbourgis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee istung, millest Venemaa delegatsiooni liikmetena võtavad osa ka Russia Today tegevdirektor Kirill Võšinski ning Sputnik Eesti peatoimetaja Jelena Tšerõševa.

Venemaa meedias on tõstetakse esile, et ENPA inimõiguste volinik Dunja Mijatović sai kogu informatsiooni Sputnik Eesti ümber toimuvast ning Võšinski ja Tšerõševa said kindluse, et Mijatović ja tema büroo hoiavad olukorda kontrolli all ning panustavad, et Sputniku töötajad saaksid tegutseda tsiviliseeritud tingimustes.

Volinik Dunja Mijatović twitterikonto ei sisalda ühtegi viidet eelnevale

Fotod: ekraanitõmmised Sputnik Eesti kodulehelt, Harlem Deziri twitterikontolt ning Margarita Simonjani telegramikontolt.