Rootsi lahendus inforünnakutele: vastupanuvõime kasvatamine

20.01.2020

Rootsi – riik, mis on oma julgeoleku ehitanud üles neutraalsuspõhimõttele, tunneb üha kasvavat muret Venemaa mõjutustegevuse pärast ning on asunud tõstma oma ühiskonna vastupanuvõimet inforünnakutele.

Sarnaselt paljudele teistele lääneriikidele, oli ka Rootsile äratuskellaks Venemaa agressioon Ukrainas 2014. aastal. Sai selgeks, et idasuunaline oht ei ole kuskile kadunud, küll aga on külma sõja lõppedes oluliselt vähenenud Rootsi võime selle ohuga toime tulla.

Rootsi asus uuendama oma kaitsestrateegiat ning sõnastas riigi julgeoleku kaheksa peamist väljakutset, mille hulgas on ka küber- ja infoturvalisus. “USA võimud teatasid hiljuti, et neil on tõendeid Venemaa mõjutusoperatsioonide kohta viimastel presidendivalimistel. Ka Rootsi võib olla sarnaste mõjutuskatsete sihtmärgiks,” kirjutas toonane Rootsi peaminister Stefan Löfven uut julgeolekudoktriini tutvustanud arvamusartiklis, mis ilmus 2017. aasta jaanuaris.

Paremäärmuslikud trollid Kremli teenistuses
Et muretsemiseks on põhjust, kinnitab ka Rootsi rahvusvaheliste suhete instituudi (UI) teadlaste 2017. aastal avaldatud uuring, mille kohaselt on Venemaa mõjutustegevus Rootsi suunal pärast 2014. aastat järjest kasvanud. “Rootsi on olnud Venemaa laiaulatuslike “aktiivsete meetmete” sihtmärk, kus osana koordineeritud kampaaniast on Rootsi avaliku arvamuse ja otsustusprotsesside mõjutamiseks kasutatud võltsuudiseid, võltsdokumente ja desinformatsiooni,” leiavad teadlased.

EUvsDisinfo portaali andmetel on üks peamisi Kremli narratiive Rootsis seotud migratsiooni temaatika ekspluateerimisega. Levitatakse ühiskonda lõhestavaid valeuudiseid, kuidas Rootsi olevat migratsiooni tõttu kodusõja lävel, kuidas kõiki Rootsi lapsi sunnitakse koolis Allahi poole palvetama, kuidas moslemitest sisserändajad vandaalitsevad Kristuse kuju kallal jne. Lisaks ühiskonna lõhestamisele on Kremli eesmärk levitada Rootsis NATO-vastaseid sõnumeid ning naeruvääristada Rootsi kaitseväge, kes tegeleb pidevalt “olematute allveelaevade jahiga”.

Rootsi päevaleht “Eskilstuna Kuriren” avaldas 2017. aasta veebruaris loo, milles kirjeldas, kuidas töötavad sealsed paremäärmuslikud trollivabrikud. Paremäärmuslaseks kehastunud reporteril õnnestus võita kohalike trollipealike usaldus ning kirjeldada lugejatele, mil viisil üritatakse trollide abiga propageerida Kremli propagandamasina sõnumeid. Trollide üheks sihtmärgiks olid ajakirjanikud, kelle telefonikõnedega provotseerimiseks olid koostatud täpsed juhendmaterjalid. Sotsiaalmeediasse riputatud populaarsematele kõnesalvestustele olid ette nähtud rahalised auhinnad.

Riik kasvatab vastupanuvõimet
Psühholoogilise kaitse korraldus on Rootsis pandud kriisireguleerimise ameti (MSB) õlule. MSB on koostanud valitsuse jaoks arvukalt erinevaid raporteid, sealhulgas salajane ohuhinnang võimalike mõjutamiskampaaniate kohta enne viimaseid üldvalimisi 2018. aastal ning avaldanud mitmesuguseid trükiseid ühiskonna teadlikkuse kasvatamiseks. Need on sisaldanud hinnangut Rootsi meediamaastikule ja infolehte mõjuoperatsioonide kohta. Agentuur avaldab regulaarselt erinevaid käsiraamatuid, millest mitmed on suunatud just ajakirjanikele ja teistele meediamaastikul tegutsejatele (kriisikommunikatsiooni käsiraamat ja mõjutustegevuse vastase võitluse käsiraamat ajakirjanikele).

Just elanikkonna harimine ja üldise psühholoogilise vastupanuvõime kasvatamine ongi Rootsi desinformatsiooni vastase võitluse keskmes. Valitsus on eraldanud sellisteks tegevusteks 60 miljonit Rootsi krooni (5,75 miljonit eurot). Lisaks MSB-le teevad desinformatsiooni ja mõjutuskampaaniate tõkestamiseks jõupingutusi ka teised valitsusasutused, sealhulgas Rootsi valimiskomisjon, kaitsepolitsei (Säpo) ja politseiamet.

Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele on riiklik meedianõukogu välja töötanud uued õppematerjalid valeuudiste ja propaganda kohta. Eesmärk on parandada õpilaste meediakirjaoskust ja anda neile oskused internetis levivate võltspiltide ja teiste propagandavormide kriitiliseks hindamiseks.

Valimisaastal 2018 avati Rootsi Televisiooni ja teiste Rootsi ringhäälinguorganisatsioonide koostöös valeuudiste leviku tõkestamiseks automatiseeritud faktikontrolli süsteem faktiskt.se. Valitsus eraldas Rootsi innovatsiooniamet Vinnova kaudu selle loomiseks 13,5 miljonit krooni (ligi 1,3 miljonit eurot).

Rootsi toonane peaminister Stefan Löfven kutsus 2018. aasta augustis kokku komisjoni, et uurida võimalusi Rootsi “psühholoogilise kaitse” arendamiseks ja koordineerimiseks uue valitsusasutuse loomiseks. Esmased hinnangud peaksid valmima tänavu mais. Rootsi ajalehe Aftonbladet andmetel peab uus agentuur olema valmis ja toimima 2022. aastaks. Asutuse loomisega tegeleb endine Säpo juht Anders Danielsson.

Armee treenib kübersõdureid
Rootsi on üks kõige paremini internetiga ühendatud riike maailmas, kus üle 95 protsendil elanikest on võrguühendus. Seetõttu on riik ka eriti haavatav küberkuritegevuse ja -rünnakute poolt. Mullu avaldatud Symanteci uuringu kohaselt puutus 2018. aastal umbes 30 protsenti rootslastest kokku mingit laadi küberkuritegevusega, mille tulemusena oli rahaline kahju kokku 3,5 miljardit USA dollarit. Rootsi signaalluure ja küberkaitsega tegeleva asutuse FRA andmetel registreeriti 2018. aastal iga kuu üle 12 000 küberintsidendi.

Rootsi valitsus käivitas 2017. aasta juunis riikliku küberturvalisuse strateegia ning alustab tänavu pilootprojekti raames kaitseväes esimeste “kübersõdurite” treenimist.  Rootsi kaitseväe ülejuhataja Micael Bydén kinnitas väljaandele The Local, et esimeses etapis on kavas kübersõduriteks koolitada ligikaudu 30 ajateenijat, kelle peamiseks ülesandeks saab kübersüsteemide kaitsmine võimalike kvalifitseeritud vastaste eest.

Rootsi osaleb ka erinevates desinformatsiooni ja mõjutamisoperatsioonide vastases rahvusvahelistes algatustes. Riik on Helsingis asuva hübriidohtude vastu võitlemise Euroopa tippkeskuse liige ning osaleb ka Riias asuva NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse ja Tallinnas asuva  NATO küberkaitsekeskuse töös, kuigi ei ole alliansi liige.

Foto: ekraanitõmmis kriisikommunikatsiooni käsiraamatust

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter