13.01.2020
Avaldame Bellingcati juhi Eliot Higginsi nõusolekul täistõlke uurimisrühma veebilehel bellingcat.org olnud artiklist Iraani poolt allatulistatud reisilennuki video analüüsiga.
9. jaanuaril, hakkas netis levima avalikule Telegrami kanalile üles laaditud video, millelt nagu oleks näha õhus toimunud plahvatus. Väljaanne The New York Times võttis ühendust video autoriga ning sai temalt kõrgkvaliteediga video faili ja kinnituse video autentsuse kohta.
Järgnev, Jeff Godini (Newsy) poolt loodud märkustega varustatud video markeerib ära olulisemad orignaalklipil olnud detailid (üles laaditud siia).
Meie geolokeering paigutas videol nähtud sündmuse elurajooni Parandis (koordinaadid 35.489414, 50.906917). Tegemist on eeslinnaga, millest idasuunas jääb Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaama, kust tõusis õhku Ukraina rahvusliku lennufirma lend 752 (PS752), suunaga Kiievisse.
Videolt on näha, et sündmust jäädvustav kaamera filmib PS752 lennutrajektoori suunaga kirdesse. Mitmeid videolt nähtavaid elemente on võimalik leida ka sateliitfotodelt nagu näiteks elumajade paigutust, tänavavalgusteid, samuti ehituspiirkonda, mis jääb video filmijast vahetult vasakule.
15. novembril 2019 Terraserverisse laetud uutelt satelliitfotodelt (autoriõiguste tõttu ei saa neid lisada sellele artiklile) on näha, et ehitised on ehitusjärgus ja on täpselt sama paiknemisega.
Mõõtes aega, mis jäi videol nähtava plahvatuse ja kuuldava heli vahele (~10,7 sekundit), hindasime plahvatuse ja kaamera vaheliseks sirgjooneliseks vahemaaks ligikaudu 3,6 kliomeetrit. Pythagorase teoreemi kasutades saime kaamera ja plahvatuse vahemaa kauguseks ligikaudu 3,3 kilomeetrit. Seejärel kontrollisime saadud vahemaa põhjal üle algse geolokeeringu ja jäädvustatud PS752 lennutrajektoori (võetud FlightRadar24 keskkonnast, mis on leitav siit). Plahvatuse asukoht maapinnal ühtis FlightRadar24 keskkonnast saadud lennutrajektooriga.
Märkus: tegime pisikese täpsustuse kolmnurga vertikaalsele teljele, pikendades sedasi raadiust 500 meetri võrra (2,8 kilomeetrilt 3,3 kilomeetrile). Allolev joonis on parandatud vastavalt.
Täname meie lugejaid, kes aitasid märgata vajalikku muudatust kõrgusest merepinnast.
Meile on ebaselge, miks video autor seda sündmust sel ajahetkel filmis, kuid on võimalik, et filmimise põhjuseks oli kaks raketti, millest tulenevalt filmija otsustas alustada filmimist pärast esimest raketti. The New York Times teatas, et sündmust filminud inimene alustas filmimist pärast seda, kui ta kuulis „mingit sorti lasu tulistamist“.
Vastamata küsimused raketi tükkide kohta
Ajal, kui raketirünnaku videomaterjali kohta on geolokatsioon juba tehtud, on jätkuvalt kontrollimata kaks avaldatud fotot Tor M-1 rakettide tükkidest, hoolimata mitme allika väidetest. Kuna lõhkepea paikneb selle raketi keskosas, tähendab see seda, et raketi esiots ei pruukinud plahvatuses hävida. Mitmed sarnased fotod Tor raketist on varasemalt pildistatud Ukraina idaosas, kuid ükski neist ei sarnane detailide poolest nendega, mis on tehtud viimase sündmuse valguses.
Fotode päritolu ei ole veel kinnitatud, kuna fotode autorid ei ole käesoleva hetkelni avalikkuse ette astunud.
Pildil kujutatud ese asub tõenäoliselt elurajoonis Parandi lähedal ja mitte lennuki allakukkumise koha juures. Mõlemalt fotolt on näha sama asukoht ja sama objekt võrdluses kividega ning purunenud äärekivi mustriga.
Kui kellelegi on mõtteid raketijäänuse kahe foto geolokeeringu osas, siis palume oma kommentaarid ja ideed jätta meie twitteriseinale.