Propagandakuu detsember

Jõulukuule kohaselt oli möödunud aasta detsember propagandast ja infomanipulatsioonidest kirjutamisel üsna tagasihoidlik. Suurem rõhk oli andmetest ja nende väärkasutamisest kirjutamisel.

Postimees kirjutas möödunud kuul USA teadlaste uuringust, millest selgus, et kui näidata inimestele konkreetseid andmeid vastuolulise probleemi kohta, jätavad nad meelde ainult selle osa, mis ühtib nende endi vaadetega. Kui andmed ei toeta olemasolevaid vaateid, ei jäeta neid ka meelde ning inimene asetab sel moel iseennast infosulgu. Samast uuringust kirjutas detsembris ka Delfi Forte.

ERR Novaator kirjutas detsembris uudise Londoni Ärikoolis läbi viidud uuringust, mis tuvastas, et valeuudistega mitmeid kordi kokku puutuvad inimesed hakkavad pidama nende jagamist vähem ebaeetiliseks ja mõistavad nendega avaliku arvamuse kallutamist harvem hukka.

Propastopi lugejatele tuttav Johan Bäckman tembutab taas. Helsingin Sanomat kirjutas detsembris, et Bäckman on asutanud Soome Ajakirjanike Liidu kõrvale Toimetajate Liidu ning proovib seda sotsiaalmeedias esitleda kui tõsiseltvõetavat ajakirjanike katusorganisatsiooni. Libaliidu juhatusse on võetud skandaalse MV Lehtiga seotud Juha Korhonen ja Janus Putkonen.

Tartu Ülikooli meediauuringute õppejõud Andra Siibak rääkis Vikerraadio saates “Huvitaja” sellest, kuidas  lapsevanematel on kombeks postitada oma võsukestest internetti pilte, teadvustamata, mida säärane käitumine kaasa võib tuua. Siibaku sõnul on vaid mõne süütu ning pikka aega tagasi Instagrami postitatud lapsevanema foto põhjal võib kindlaks teha nii lapse lasteaia või kooli asukoha, tema sünnipäeva, kuid ka selle, millised on lapse lemmikmänguasjad ning millal vanemad tööl on ja kes nende lapsehoidja on.

Postimees ja Delfi avaldasid detsembris If Kindlustuse pressiteate, mille kohaselt viidi läbi uuring sotsiaalmeedias jagatava info ja sellest tingitud turvariskide kohta. Valimi suurust pole küll teada, kuid uurngu tulemuste põhjal öeldakse, et 50% kõigist Eesti sotsiaalmeedia kasutajatest jagab pilte juba reisi ajal ning vaid kümnendik pärast reisi.

Ühes detsembri „Vikerhommikus“ räägiti rahapesust ja inimeste andmete kogumisest pankade poolt. Näiteks ütles stuudios olnud LHV Panga rahapesu tõkestamise juht Aivar Paul, et pangad püüavad vähendada käsitööd ja arendada tarka tehnoloogiat. „Aga nii kaua, kuni see tehnoloogia ei ole väga tark, võivad sattuda hammasratase vahele ka finantskäitumiselt lihtsamad inimesed, kes saavad ühest kohast palka ja kulutavad enamuse sellest rahast igakuiselt ära.“

ERR kirjutas detsembris Facebooki andmelekkest. Nimelt  teatas sotsiaalmeediahiid Facebook, et uurib teateid üle 267 miljoni kasutaja nimede ja telefoninumbrite ühest andmebaasist internetti lekkimise kohta.

Helsingin Sanomat avaldas detsembris pikema loo meemikultuuri arengust Soomes. Artiklis vaadeldakse, kuidas viimase kümne aastaga on Soomes saanud hoo sisse poliitiliste meemide loomine ja levimine.

Atlantic Council Digital Forensic Research Lab avaldas detsembris analüüsi Lätis aset leidnud juhtumist, kus võltsitud kirjade lekitamise ja libakontode abiga püüti levitada valeinfot, nagu asuks Läti valitsus 60 miljoni euroga looma küberjulgeoleku keskust.

Fotod: ekraanitõmmised väljaannetest