Propaganda-aasta 2019

Propastopi toimetus vaatas tagasi möödunud propaganda-aastale. Toome välja olulisemad sündmused.

Aasta alguses jätkus Propastopi ja Postimehe ühine aktsioon hashtagi #ESTexitEU paljastamisel ja leviku lõpetamisel. Jaanuari keskpaigaks olid suletud nii kampaania keskmeks olnud Facebooki grupi Estoners administraatorite libakontod, kui ka grupp ise.

2018. aastal avaldatud Kremli manipulatsioonidega kaasa jooksvate Eesti aktivistide võrgustiku täienduseks vaatasime 2019. aastal üle ka nendega seotud sotsiaalmeediakanalid, mille kaudu Kremli ideid levitatakse. Aasta lõpus saime näha nende kanalite aktiivsust Keilas toimunud protesti korraldamisel ja toetamisel.

Propagandajuhtumite poolest oli 2019. aasta silmatorkavalt aktiivne. Venemaa meedia monitooringu tööriist Propamon näitas aasta jooksul kajastuste rekordeid. Mahuka propagandakajastuse said mitmed väljaütlemised. Alates Delfi ajakirjanik Vahur Kooritsast ning lõpetades Riigikogu spiiker Henn Põlluaasa väljaütlemisega, et 5% Eesti territooriumi jätkuvalt Venemaa poolt okupeeritud.

2019. aastal uuendasime ka Kremli jutupunktide ülevaadet, kus tõime välja Eesti kohta käivad kaasajastatud narratiivid. Vastandina sellele, õnnestus Eestil septembris pääseda oma narratiiviga äärmiselt suletud Venemaa meediasse.

2019. aasta oli Eesti jaoks valimiste aasta, mil toimusid nii Riigikogu, kui ka Euroopa Parlamendi valimised. Veebruaris avaldasime uuringu Eesti erakondade kajastamise kohta Venemaa meedias ning märtsis vaatasime üle, kas Eesti valimised said mõjutatud.

Märtsis käivitasime Propastopi venekeelsed sotsiaalmeediakanalid nii Facebookis, Odnoklassnikis, kui ka VKontakte keskkondades.

2019. aastasse jääb ka manipulatsioonitehnika deepfake areng ning olulisuse tõus. Lisaks tasuks kindlasti tähele panna noorte hulgas populaarse sotsiaalmeediakeskkonna TikTok arenguid.

Esmakordselt toimus märtsis üleeuroopaline meediapädevus nädal, mis pani aluse traditsioonile tõsta nädala jooksul fookusesse meediahariduse ja kriitilise mõtlemisega seotud teemad.

Möödunud aastal kogusime kokku ja avaldasime nii onlinemeedia pisivormide välimääraja, mis aitab aru saada internetiavarustes olevatest erinevatest eestikeelsetest digiväljaannetest, kui ka põhjalikuma whitelisti neutraalsetest venekeelsetest uudistekülgedest maailmas.

Aasta jooksul andsime lugejatele ülevaate mitmete riikide tegevusest võitluses propagandaga, aga ka propaganda tegemisel. Näiteks kirjutasime mais Hiinast, kui ärkavast propagandahiiglasest, aga ka Leedu, Slovakkia ja teiste riikide tegevusest propagandaga võitlemisel.

Propastopi jaoks oli möödunud aastal kindlasti väga oluline rahvaalgatuse käivitamine Sputniku ja Baltnewsi leviku piiramiseks. Sellele eelnesid Leedu ja Läti tegevused. Juulis nägime ka Baltnewsi „kapist välja tulemist“, kui propagandaleht avalikustas veebilehel oma kuulumise Russia Today võrgustikku.

Aasta jooksul saime kirjutada mitmest omalaadsest Kremli propagandaalgatusest, mille mõju on küll kaheldav, kuid leidlikkus ja väljund tähelepanuväärsed. Juulis kirjutasime merelt ähvardanud propagandarünnakust, augustis avaldasime loo noortele suunatud Kremli propagandalaagrist, millest võtsid osa ka Eesti lapsed ning aasta lõpus pälvis tähelepanu 2020. aastal Balti riikides planeeritav propagandakontserdi sari. Samuti kirjutasime möödunud aastal Youtubes olevast, Kremli propagandat levitavast, robotvideote loojate võrgustikust.

2019. aastal õnnestus Propastopil teha pikem inervjuu raamatu „Sõda 140 tähemärgiga: kuidas sotsiaalmeedia 21. sajandi konflikte ümber kujundab“ autori David Patrikarakosega.

Kremli mõjutustegevusest 2019. avaldatud raamatutest oli kindlasti üks olulisemaid aasta teises pooles avaldatud Jessikka Aro raamat „Putini trollid – tõsilugusid Venemaa infosõja rinnetelt“, mis kuuldavasti avaldatakse ka eestikeelsena.

2019. aasta tõi kasutusele ka uudissõna „baltofoobia“.

Mitmete eelpool mainitud sündmuste edasiarenguid näeme ka 2020. aastal ning anname endast parima, et need operatiivselt Propastopi lugejateni tuua.

Head uut aastat!

Avalehe foto: Mark O’ Cúlar / Flickr / CC