Inforindel rajatakse kaitset Balkanist Baltimaadeni

Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Uku Arold kirjutas 17. detsembril Postimehes infosõjast ja erinevate riikide praktikast selles. Propastop avaldab autori ja Postimehe loal artikli täisteksti.

Otsime hea inglise keele oskusega inimesi tubasele tööle. Haridustase ei ole oluline. Kuupalk kuni 5000 eurot. Otsime riigikeelt valdavaid julgeid inimesi, kes on vabal ajal valmis telefonitsi ebamugavaid küsimusi esitama. Tasu vastavalt tulemustele kuni 100 eurot soorituse kohta.

Need on näited inforünnakute reavõitlejate töökirjeldusest Euroopa eri otstest. Esimene neist iseloomustab juhtumit, kus Põhja-Makedoonia väikelinn Veles sai maailma valeuudiste pealinnaks. Selgus, et palju USA 2016. aasta presidendivalimiste eelsetest libauudistest kirjutasid sealsed tudengid.

​Ärimudel võimaldas suurt tähelepanu võitvate lugude eest sellist reklaamikasumit teenida, millest Eesti online-portaalide omanikud vaid unistada võivad. Raske on jätta klõpsamata pealkirjal, kust peaks selguma, miks Rooma paavst katoliiklastel Hillary Clintonit valida keelab.

Teine näide pärineb 2017. aasta Rootsist, kus ühiskondlike lõhede esilekutsumiseks pidid palgalised süüdistama telefonitsi ajakirjanikke kallutatuses ja immigratsiooni pahupoole mahavaikimises. Süüdistuskõned ja reaktsioon tuli lindistada ja Youtube’i keskkonda ning vastavale «kodanikuajakirjanduse lehele» üles panna. Tasu sõltus sellest, kui palju inimesi neid vaatas.

Kummagi juhtumi puhul ei ole avalikkusele teada antud, et need oleks olnud selgelt osa mõne välisriigi mõjutustegevusest. Kuigi tegevused olid manipuleerivad ja ebaeetilised, asusid vahetud korraldajad neid avalikult õigustama. Seadusepügalaga ei ole sellise tegutsemise vastu õnnestunud saada.

Järgnevalt kirjeldan põhjalikumalt Põhja-Makedoonia ja meie naaberriikide infojulgeoleku olukorda, selgitamaks probleemide keerukust ning vajadust võrgustikuliseks ja rahvusvaheliseks koostööks ohtude maandamisel.

Põhja-Makedoonia infoväljakutsed ja kaitsereaktsioon
NATO lävepakul seisva ning Euroopa Liitu pürgiva Põhja-Makedoonia mured ei ole piirdunud riigi mainet rikkuvate autute «ärimeestega». Nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmesuseks oli vaja lahendada tüli riigi nime üle Kreekaga. Viimaks leitud kompromiss eeldas rahvahääletust Makedoonias ning parlamendi otsust Kreekas. Putini režiimi mõjutustegevus ületas selle protsessi juures Kreeka valitsuse valuläve ning kaks diplomaati saadeti riigist välja.

Makedoonias köeti uue nime vastaste gruppide tegevust venemaise rahaga ja valeuudiste laviiniga. Väideti näiteks, nagu oleks nime muutmise soovi taga albaanlased. Kõik albaanlastega seonduv on Põhja-Makedoonias väga tundlik. Makedoonias on olnud palju Jugoslaavia konfliktide põgenikke. Rahvustevahelised pinged jõudsid 2001. aastal lühiajalise relvakonfliktini.

USA 2016. aasta presidendivalimiste kampaaniaga seotud ametlik uurimine on tuvastanud, et peamine sotsiaalmeediasse ja libalehtedele desinformatsiooni tootja oli Kremli kontrollitav nn trollifarm Internet Research Agency Peterburist. Makedoonia tudengid haistsid kampaanias ärivõimalust ning kopeerisid professionaalse mõjutuskontori materjale ja tootsid neid ise juurde.

Põhja-Makedoonial on võrreldes teiste omakandi riikidega veel kergelt läinud. Serbias domineerivad Sputniku propagandanarratiivid. Montenegros üritati Venemaa sõjaväeluure (GRU) osalusel 2016. aastal peaministrit tappa ja riigipööret korraldada.

Põhja-Makedoonia valitsuse strateegia olukorraga tegelemiseks sai nimeks «Jõuline tegevuskava desinformatsiooni leviku vastu». Selle loomisel tulid nõuga appi nii NATO, Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu asutused kui ka suuremate lääneriikide abiorganisatsioonid.

Lakooniline kava näeb ette tehnilist tööd võrkude lekkekindluse parandamiseks ning üldist infohügieeni arendamist. Peaministri telefoninumbrit lubatakse uuendada. Mis puutub elanike informeerimisse ja koostöösse ajakirjandusega, on tegevused ühesuguses detailsusastmes, ent peegeldavad soovi ehitada üles toimiv meedia eneseregulatsioon, aus ja ajakohane valitsuskommunikatsiooni süsteem ning väärinfo paljastamise ja ümberlükkamise koostöökorraldus.

Asja peab eest vedama desinformatsiooni ja demokraatiat ohustavate rünnakute vastase võitluse rakkerühm. Rühma kuuluvad jõuametkondade, kultuurielu korraldavate riigiasutuste ja sidesüsteemide eest vastutavate asutuste esindajad ning seda juhib portfellita kommunikatsiooni, läbipaistvuse ja vastutuse minister.

Põhja-Makedoonia lähenemist infokaitsele võib nimetada kõikseks. Reageeriva ülesandepüstitusega erakorraline töörühm peab asuma lahendama suuri ühiskondlikke usaldusküsimusi kõrvuti infosüsteemide töökindlaks ja turvaliseks muutmisega, looma riigi kriisivalmiduse ning ostma peaministrile turvalisema telefoni, sest see sattus hiljuti rünnaku sihtmärgiks.

Rootsi riigikaitse tuleb tagasi

Rootsit ehmatas Putini režiimi agressioon Ukrainas 2014. aastal tõsiselt. Külma sõja ajal loodud kogu ühiskonda hõlmav totaalkaitse süsteem oli eeldatava «ajaloo lõpu» puhul kokku pakitud ning küsimust, mis siis saab, kui meid samamoodi rünnatakse, ei küsinud valjult mitte ainult kõrged kaitseväelased. Vahepeal demilitariseeritud Gotland ei ole enam täiesti kaitseta, taastatud on ajateenistus ning kavatsus on tööle saada kogu totaalkaitse. Esimene suurem proovikivi ootab ees läbi järgmise aasta kestval õppusel TFÖ 2020.

Kremli püüded välisriikides valimistega manipuleerida, ulatuslikud desinformatsiooni kampaaniad ja eriteenistuste agressiivne tegevus on suunanud Rootsit vahepealsest enam tähelepanu pöörama totaalkaitse ühele peavaldkonnale – psühholoogilisele kaitsele.

2008. aastaks lammutatud psühholoogilise kaitse korraldust on kriisireguleerimise amet (MSB) asunud sisemiselt ning regioonides jälle üles ehitama. Valitsus eraldas automatiseeritud faktikontrolli süsteemi loomiseks 13,5 miljonit krooni (praeguse kursi järgi ligi 1,3 miljonit eurot) ja üldiste psühholoogilise vastupanuvõime arendamise tegevusteks 60 miljonit (5,75 miljonit eurot). Nii on levitatud kõigisse Rootsi kodudesse elanikkonnakaitse teatmik käitumisjuhistega kriisi- ja sõjaajal.

Lundi ülikoolis on töötatud välja lääneriikide kõige põhjalikum käsiraamat vaenuliku informatsioonilise mõjutustegevuse tõrjumiseks. See ei piirdu lihtsate soovitustega, kuidas valed paljastada ja tõde jalule seada, sest sedaviisi ei ole paljudel juhtudel kõige otstarbekam. Vahepealsed uuringud on näidanud, et sotsiaalmeedia väärinfo ümberlükkamine inimesi ei veena, vaid võib valede mõju isegi suurendada. Koostöösuhted on sisse seatud suurte sotsiaalvõrgustike esindustega. Põhi- ja keskkoolides õpetatakse uute materjalide järgi allikakriitikat ja meediapädevusi.

See ei ole siiski kaugelt piisav, leitakse Rootsis. 2017. aastal rõhutas kaitseuuringute instituudi (FOI) raport vajadust strateegilise psühholoogilise kaitse järele, mis sisaldaks valmiduse loomist infokonfliktiks, kaitsetahte juurutamist ning desinformatsiooni jm mõjutustegevuse tõkestamist, milleks MSB «nüüd ja siin» tegevused ei ole piisavad.

2018. aastal teatas peaminister, et riigikaitselist konsensust loovas kaitsekomitees peeti vajalikuks tugeva Psühholoogilise Kaitse Ameti taasloomist. Ameti vajalikkust ja volitusi vaeb valitsuskomisjon endise Rootsi julgeolekuteenistuse (Säpo) juhiga eesotsas. Vastuseid oodatakse 2020. aasta maiks.

Vahepeal on ministrid ameti vajalikkust avalikult aina selgitanud. Valdkonnaga kursis olevad Rootsi riigiametnikud tõdevad, et psühholoogilise kaitse arendamist peetakse Rootsi ühiskonnas loomulikuks ning tähelepanuväärsemaid ideoloogilisi või isiklikke rünnakuid teema eestkõnelejate suhtes ei ole olnud.

Rootsi riikliku julgeoleku strateegilised alusdokumendid küll tõdevad, et infokeskkonna kaudu avalduv haavatavus puudutab meid kõiki tehnoloogiasõltuvuse tõttu üha enam, aga traadi kaudu liikuvate sõnumite tekkeviisi ja sisu küberturbe ääremärkusena paika panna ei üritata.

Teised naabrid toimetavad
Nii Soome kui ka Läti vastu suunatud idast lähtuv mõjutustegevus on peaaegu igapäevane. Mõlemal puhul on valitsusasutused kaitsemeetmeid täiendanud ja ohust ka üha selgemalt rääkima hakanud.

Soome ühiskonna turvalisuse strateegia näeb ühe toimiva ja kerksa julgeoleku tegevussuunana psühholoogilist kriisitaluvust. Selle osaks on valitsuskommunikatsiooni toimimine ja regionaalne võrgustatud koostöö.

Soome arusaamas on just kohaliku tasandi koostöövõrgustikud need, kes esimesena avastavad riske ja ohte ning ühtlasi meediatõrgete korral olulise teabe inimesteni viivad. Võrgustikud ei piirdu riigiasutustega, vaid neis on oluline roll vabakonnal, haridusasutustel ja kirikul. Riigiasutused saavad Soomes veel tänavu põhjalikumad julgeolekuaspekte arvestavad kommunikatsioonijuhised.

Ajakirjanikke ja meediamajasid aitab inforünnakuteks ette valmistada kriisireguleerimisameti (NESA) toel organiseeritud Mediapooli. Lisaks õpetusele, kuidas provokatsioone ära tunda, antakse ka teadmisi internetiturvalisusest ning mängitakse keerulisemaid olukordi õppustel läbi.

Läti on aastaid püüdnud mõjutustegevust tõrjuda seadustega ja rahvusvahelisele koostööle lootes. Pärast vene riigikeelt nõudvat referendumit sai põhiseadus riigi kultuurilisi aluseid põlistava põhjaliku preambuli. Läti suurte volitustega meediaregulatsiooni asutus rakendab lühiajalisi eetrikeelde Putini režiimi propagandakanalitele. Värske julgeolekupoliitika kontseptsioon vihjab, et see ei ole olnud just väga edukas, sest laialt levivad vahendid võimaldavad kanaleid teisiti edasi vaadata.

Tänavu jaanuarist on Läti valitsus ametlikult asunud ka ise laia riigikaitse loomisele, kus kaitsevaldkondadena täiendavad üksteist psühholoogiline kaitse ja strateegiline kommunikatsioon. Meediaturu seisu nähakse süngena. Seetõttu on riik otsustanud ajakirjandusele appi tulla. Meedia toetusfondi kaudu jagatakse projektitoetusi uurivaks ajakirjanduslikuks tööks ja ühiskonna vastupanuvõime parandamiseks.

Eestil on tänu varasemale ärkamisele meiega sarnase ohupildiga riikide ees väike edumaa: süsteemses küberkaitses, väärtuskeskses psühholoogilises kaitses ja strateegilises kommunikatsioonis. Eeldused õppimiseks olid infotehnoloogia ja ühtse valitsuskommunikatsiooni väärtustamisega loodud juba enne 2007. aasta aprillisündmusi. Ohud aga arenevad ja seetõttu on mõistlik saatusekaaslaste tegutsemist tähelepanelikult jälgida, teavet vahetada ja töökindlamaid lahendusi siingi katsetada.

Foto: Lonnon Foster/Flickr/CC