Propagandakuu november

05.12.2019

November paistis silma sotsiaalmeedia omapärade tõttu. Suure osa tähelepanu pälvis opositsiooniliidri Kaja Kallase ründamine Facebookis, aga ka mitmed sotsiaalmeediaplatvormidega seotud uuringuid ja tegevusi.

Infosõjast

ERR kirjutas novembris sellest, kuidas USA tehnoloogiaettevõte Apple kuvab oma kaardi- ja ilmarakendustes Krimmi poolsaart Venemaa osana, aga ainult Venemaa kasutajatele. Selle vastu algatati sotsiaalmeediaaktsioon #CrimeaIsNotRussia.

Postimees avaldas novembris loo sellest, et suurem osa Facebooki reklaamidest, mis jagasid valeinformatsiooni vaktsiinide kohta, olid rahastatud kahe USA vaktsiinivastaste grupi poolt. Esimene neist oli The World Mercury Project, mida juhib Robert F. Kennedy Jr, ja teine California organisatsioon Stop Mandatory Vaccination. Kahe peale kokku ostsid 54 protsenti vaktsiinivastastest reklaamidest.

Postimees kirjutas, aga Tšehhi luure raportile tuginedes, et Vene ja Hiina spioonid ründasid mullu riiki mitmel korral, kasutates nii küberrünnakud kui ka libainfokampaaniad.

Samuti avaldas Postimees loo sellest, kuidas Freedon House analüüs tuvastas, et vaatluse all olnud 65 riigist vähemasti 40s on tõendeid selle kohta, et kasutusel on arenenud programmid sotsiaalmeedia jälgimiseks.

FH raporti kohaselt kahanes internetivabadus üle maailma juba üheksandat aastat järjest, kuna osades riikides võimud lihtsalt lülitavad internetti välja oma katsetes rahvaga manipuleerida, samas kui mujal rakendatakse see propaganda teenistusse, et levitada sotsiaalmeedias moonutatud informatsioon

ERR vahendab FBI hoiatust Venemaalt pärit mobiilirakenduse kohta. USA suurima luureagentuur viitab, et Venemaa seadused annavad riigi valitsusele legaalse aluse ligipääsuks riigis paiknevatele andmetele. Venemaa on juba alates 2015. aastast nõudnud netifirmadelt Vene kasutajate isiklike andmete hoiustamist Venemaal ja Vene julgeolekuteenistustel on õigus nõuda sotsiaalmeedia kompaniidelt kasutajate andmeid.

Sotsiaalmeediast

Delfi Forte edastab Facebooki sõnumit, kes on selle aasta jooksul oma platvormilt eemaldanud üle 5,4 miljardi libakonto. Tegemist on murettekitava tõusuga – eelmisel aastal eemaldati “vaid” 3,3 miljardit kontot.

Priit Talv kirjutab Delfi arvamusrubriigis loo radikaliseerumisest ja radikaliseerimisest. Ta kirjutas, et sotsiaalmeedial on hulk puudusi, mis võimaldavad infoga manipuleerida ja inimesi tahtmatult või tahtlikult radikaliseerida.

Postimehe tervise rubriik andis novembris teada, et Facebook on käivitanud USA-s uue virtuaalse tööriista, mis aitab silma peal hoida, millised uuringud oleksid parasjagu soovitatavad lähtuvalt vanusest ja soost. Preventive Health lahendus keskendub südame-veresoonkonna tervisele, vähi sõeluuringutele ja gripihooajale, andes ajakohaseid soovitusi – näiteks, millal peaksid minema kolesterooli kontrollima või kus saab teha gripivaktsiini.

Delfi kirjutas novembri alguses pika loo sellest, et narkootikume ei müüda ega osteta enam vaid hämarates parkides või pimedates nurgatagustes. Sotsiaalmeediat osavalt ära kasutades on võimalik luua rühmi, mis pakuvad esmapilgul anonüümsust ja kõiki võimalusi keelatud asju lihtsalt ja vahelejäämise hirmuta ajada.

ERRis avaldatud Rain Kooli meediakommentaar räägib suhtlusmullidest. Kommentaar põhineb Helsingi ülikooli kommunikatsiooniuurija Anu Kantola artiklile, mis väidab, et sotsiaalmeedia mulliteooria on tegelikult ise üks suur mull.

Sotsiaalmeedia tõrjub poliitreklaame

Delfi Forte avaldab loo, mille põhjal mitu suurt sotsiaalmeediavõrgustikku on otsustanud, et ei taha tegeleda poliitikute reklaamides toodud väidete faktikontrolliga ning loobuvad seetõttu üldse poliitreklaamide avaldamisest või piiravad märgatavalt kampaaniate sihtmärgistamist.

ERRi portaali meediakommentaaris kirjutab Rain Kooli, et suhtlusvõrgustik Twitter teatas paar nädalat tagasi otsusest lõpetada poliitreklaami vahendamine. Twitteri tegevjuht Jack Dorsey kirjeldas suunamuutust sõnadega, et “poliitiliste sõnumite levik tuleb välja teenida, mitte välja osta”.

Kaja Kallase ähvardamise saaga

Novembri keskpaigas avalikkuse tähelepanu pälvinud juhtum, kus opositsiooniliidrit, Kaja Kallast ähvardati sotsiaalmeedias. Ähvardajate jahtimise kõrval laiendati teemat näiteks avaliku ruumi uuesti mõtestamisele.

ERRi saates „Suud puhtaks“ avaldas Põhja prefekt Kristian Jaani arvamust, et võib-olla on nüüd õige aeg avaliku koha mõiste ümberdefineerimiseks.

Eesti Päevalehes avaldas küberturvalisuse vanemanalüütik CybExer Technologies’is Hans Lõugas arvamust, et libakontod kellegi ründamiseks on uute ohtude kõrval tühiasi. Tõeliseks äratuskellaks kujunevad realistlikud võltsvideod.

Delfi kirjutas aga sellest, et Kaja Kallast ähvardanud tegelane sõimas juba märtsis ajakirjanik Vilja Kiislerit, kes neil päevil veel Postimehe toimetuses töötas

Sõnavabadusest ja selle reguleerimisest

Karmen Turk ja Villu Otsman kirjutavad Delfi veergudel sellest, kuidas kiviaegseid seadusi tuleb ka netiajastul rakendada niimoodi, et demokraatlik arutelu toimiks tehnoloogiast olenemata

Delfi edastas, et Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas detsembri alguses muudatused seadusandluses, mis võimaldavad anda välisagendi staatuse ka füüsilistele isikutele ja laiendavad meediaväljaannete nimekirja, millele võib selle staatuse anda.

ERR kirjutab, et Hiina ettevõtte ByteDance loodud sotsiaalmeediarakendus TikTok blokeeris USA teismelise neiu konto. 17-aastane Feroza Aziz oli teinud video, mis nägi välja kui meikimise õpetamine, kuid meikimise ajal kritiseeris neiu seda, kuidas Hiina Rahvavabariik kohtleb uiguure, ja teatas, et “praegu on Xinjiangi piirkonnas toimumas “teine holokaust, millest keegi ei räägi”.

Sõnavabadus kohtupraktikates

2019. aasta 17. Juridica numbris ilmus artikkel „Sõnavabaduse ja teiste õiguste vahel tasakaalu leidmine Interneti-ajastul ja mitmekultuurilises ühiskonnas. Euroopa Inimõiguste Kohtu suundumused“.

Kirjatükk teeb põhjaliku ülevaate Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest, mis on seotud sõnavabadusega.

Suunamudijad saavad reklaampostitusteks juhendi

Õhtuleht ja Kroonika kirjutasid novembris sellest, kuidas riik loob sotsiaalmeedia staaridele ehk mõjuisikutele juhendi, mis annab ülevaate, kuidas võib sotsiaalmeedias tooteid ja teenuseid reklaamida.

Digipädevusest

Mario Mäeots kirjutab Delfi arvamusrubriigis, et viimastel aastatel on palju räägitud Eesti õpetajate ebapiisavatest digioskustest ja sellest, et õpetajad oleksid justkui endiselt digimaailma võimalustest pigem eemale jäänud.

ERR Novaator kirjutab Kanadas Regina ülikoolis tegutseva Gordon Pennycooki ja tema kolleegide avastusest, et inimesed on võimelised valeuudiseid hõlpsalt tuvastama, kuid võivad tahtmatult jagada sotsiaalmeedias väärinfot, kuna nad ei mõtle analüütiliselt

ERR annab teada, et Võrumaa keeleteadlane proovis järgi, kas meemide abil on võimalik võru keele taolist väikekeelt laiemale ringile tutvustada ja üllatus isegi kui menukaks see ostutus. Mõnesaja liikmega sotsiaalmeediagrupp “Võro kiil” on vaid mõne kuuga kogunud tuhandeid uusi fänne.

Võitlusest Venemaa propagandaga

ERR kirjutas novembris sellest, kuidas Sputnik peab sanktsioonide tõttu Tallinnas rendipinnalt lahkuma

Novembrisse jäi ka uudis sellest, kuidas Läti lõpetas üheksa Venemaa telekanali edastamise.
ERR kirjutas nii otsusest sulgeda telekanalid “Vremja: dalekoje i blizkoje”, “Bobjor”, “Dom Kino”, “Dom Kino PREMIUM”, “Muzõka Pervogo”, “O!”, “Pojehhali”, “TELECAFE” ja “Peterburg – 5 kanal”, kui ka sellest,  et Eesti kaalub, kuid ei kiirusta Lätiga sarnase mudeli rakendamist.

Novembri Diplomaatias kirjutab Aimar Ventsel prestiižikalt Routledge’i kirjastuselt 2017. aastal ilmunud Ukraina päritolu ja praegu Viinis resideeruva Anton Šehhovtsovi (Shekhovtsov) raamatust „Russia and the Western Far Right. Tango Noir”.

Foto: ekraanitõmmised väljannete online külgedelt

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter