Põlluaasa postitus tekitas Venemaa meedias uputuse

Riigikogu esimehe sotsiaalmeediapostitus, mis rääkis Venemaa poolt Tartu rahulepingu mittetunnistamisest ning 5% Eesti territooriumi jätkuvast okupeerimisest idanaabri poolt, tõi endaga kaasa viimaste aastate suurima vastukaja, kus Henn Põlluaasa väljaütlemisele vastandus Venemaa meedias enneolematult suur arvamusavaldajate ring.

Põlluaasa postitusele kajasid vastu Föderatsiooninõukogu rahvusvahelise asjade komisjoni esimees Konstantin Kosatšjov, REN TV ajakirjanik Grigori Telnov,  Venemaa riigiduuma välisasjade komitee esimees Leonid Slutski, Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, Regnumi peatoimetaja Modest Kolerov, Regnumi analüütilise osakonna juht Juri Banarchik, Riigiduuma rahvusvahelise asjade komisjoni juhataja esimene asetäitja Dmitri Novikov, Föderatsiooninõukogu väliskomitee esimehe teine asetäitja ning riikliku suveräänsuse kaitse komisjoni esimees Andrei Klimov, Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president, majandusteaduste doktor professor Nikolai Meževitš, Venemaa välisministeeriumi teise Euroopa osakonna direktor Sergei Beljajev, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Müllerson, Venemaa riigiduuma väliskomitee liige Anton Morozov,  Venemaa sõjaaajaloo ühingu direktor Mihhail Mjagkov, Venemaa välisministeeriumi info- ja pressiosakonna direktor Maria Zahharova, Krimmi Vabariigi esindaja föderatsiooninõukogus Olga Kovitidi, Venemaa Föderatsiooninõukogu liige, Vene Krimmi kogukonna esimees Sergei Tsekov, Venemaa saatkond Tallinnas, Venemaa riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov, Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei (LDPR) juht Vladimir Žirinovski jpt.

Arvamuse avaldajate paljusus tõi lauale ka kõikvõimalikd süüdistused ja Kremli propagandanarratiivid, mida lugudes Eesti vastu kasutatakse. Sealt leiab süüdistusi suhete teadlikus halvendamises, natsismi ülistamises ja russofoobias, mitmeid arvamusavaldusi NATO ja Euroopa Liidu ühtsuse lõhkumise eesmärgil ning ka lihtsalt katseid Eestit naeruvääristada.

Nii näiteks arvas Juri Barantšik, et Eesti võib saada tagasi sõõrikutes olevad augud, aga mitte Venemaa territooriumi. Vladimir Žirinovski aga tegi ettepaneku pöörduda tagasi 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahu juurde, millega teadupärast loovutas Rootsi Venemaale mitmed alad oma territooriumist, sh Eesti alad. Modest Kolerov ähvardas oma väljaütlemises, et iga Venemaale esitatud territoriaalsele nõudmisele peaksid järgnema karmid ja totaalsed sanktsioonid. Venemaa välisministeerium, Maria Zahharova suu läbi, süüdistas Eesti juhtkonda suhete normaliseerimise asemel tõusvas joones provokatiivsete ja absursete avalduste tegemises.

Eelpool kirjeldatu on ilmekas näide, kuidas Venemaa meedia suudab arvukate kõneisikute abil ühe teema võimendada suureks ning kõlavaks.

Foto: ekraanitõmmis regnum.ru lehelt