Andmed kui ühiskonna Achilleuse kand

Cambridge Analyticast ja nendega seotud Facebooki andmete allalaadimisest ning profiilide loomiseks kasutamisest on lugenud ilmselt kõik. Vähem on aga neid, kes on teadlikud sellest, milliseid andmeid peab vajalikuks koguda Facebook.

Samuti on eestikeelses inforuumis liiga vähe räägitud profileerimisest, mida ja kuidas Cambridge Analytica Facebookist ja mujalt kogutud andmetega tegi.

Masin tunneb meid paremini kui me ise
2015. aastal avaldatud uuring, kus Cambridge ülikooli ja Stanfordi ülikooli teadlased analüüsisid 86 220 inimese Facebooki andmeid ning leidsid, et sotsiaalmeediasse jäetud jälgede põhjal suudab tehisintellekt hinnata inimese isikuomadusi.

Näiteks saadi teada, et tehisintellekt (AI) teab sind 10 laigi põhjal paremini kui su kolleeg; 70 laigi põhjal paremini kui su sõber või korterikaaslane; 150 laigi põhjal paremini kui sugulased ning 300 laigi põhjalt teab ta sind paremini kui su elukaaslane.

Uuringu perioodil oli keskmine Facebooki kasutaja jätnud keskkonda 227 laiki.

Olgu öeldud, et Cambridge Analytica omas ligikaudu 220 miljoni USA inimese kohta (USA elanikkond 327 miljonit) andmepakki, milles oli iga persooni kohta keskmiselt 5000 andmekildu.

Millist infot Facebook meie kohta kogub?
Hoolimata Cambridge Analytica skandaalist, Euroopa Liidus kehtima hakanud GDPRist ning inimeste teadlikkuse üldisest tõusust, teavad inimese siiski liiga vähe sellest, milliseid andmeid nende kohta keskkonnad koguvad.

Mõeldes põgusalt Facebookile, suudame ilmselt iseseisvalt välja mõelda kuni paarkümmend liiki isiklikku infot, mida keskkond võiks meie kohta koguda.

Tegelikkuses avaldas Facebook juba 2016. aastal 98 andmekildu, mida nad meie kohta teada soovivad. 2018. aastal pälvis see ingliskeelses meedias suuremat tähelepanu, kuid eestikeelsesse inforuumi pole see teadmine piisavalt jõudnud.

Siin nad on:Euroopa Liidus GDPRi vastuvõtmisega on isikuandmete kogumisest teada saamine oluliselt paranenud ning kohustus sinu andmekogu sulle üle anda on võimaldanud saada ettekujutust, mida sinu kohta teatakse. Samasuguse andmepaki võid sa välja küsida ka Googlest ja teistest andmete kogumisega tegelevatest keskkondadest.

2018. aasta kevadel täiendas Facebook ka oluliselt andmepoliitikat ning täna on võimalik üsna detailselt lugeda, milliseid andmeid, kuidas ja milleks kogutakse ning samuti on kirjas see, kellega sinu kohta kogutud andmeid jagatakse või kasutada antakse.

Suur viisik ehk OCEAN mudel
Cambridge Analytica ja teised isikuprofiilide koostajad on tihti inimeste isikuomadustest arusaamiseks kasutanud suure viisiku ehk OCEAN mudelit. Nagu ka nimi ütleb, taandatakse inimese profileerimisel kogu olemasolev info viie isikuomaduse peale ning saadakse profiil, mille põhjal on võimalik tema käitumistmustrit ennustada ning näiteks ka reklaami sh tumereklaami suunata.

OCEAN mudel põhjal võetakse isikuomaduste profileerimisel aluseks:

Avatus (Openness) – kas inimene naudib uusi kogemusi;

Kohusetundlikkus (Conscientiousness) – kas inimene eelistab planeeritust ja korda;

Ekstravertsus (Extraversion) – kas inimesele meeldib teistega aega veeta;

Abivalmidus/leplikkus (Agreeableness) – kas inimene paigutab teiste vajadused enda omadest ettepoole;

Neurootilisus (Neuroticism) – kas inimene muretseb palju?

Neid viite isikuomadust kombineerides saab luua inimese käitumismudeli, mida arvesse võttes on võimalik ennustada ja suunata tema käitumist.

Cambridge ülikooli kodulehel on võimalik täita Suure viisiku testi ning saada aimu oma profiilist.

Testi täitmisele lisaks soovitame tutvuda oma andmetega Facebookis ja Google keskkonnas. Saadav infopakk võib olla sadu megabaite suur ning sisaldada mitmeid üllatusi.