Leedu suhtumine propagandasse: jõuga vale vastu

31.10.2019

Leedu on kolmest Balti riigist valinud propagandavastases võitluses kõige jõulisema ja vahetuma lähenemise, mis põhineb riiklike institutsioonide, vabatahtlike infosõdalaste ja sõltumatu ajakirjanduse koostöömudelil.

Leedu lähenemine infoturvalisusele on sirgjooneline ning see valdkond on selgelt osa riigi kaitsestrateegiast. Leedu kaitsepoliitika valge paber.

defineerib peamise informatsioonilise ohuna selgesõnaliselt  Venemaalt lähtuvad inforünnakud, mille eesmärk on külvata ühiskonnas vaenu ja rahulolematust, võltsida ajalugu ning nõrgestada inimeste usaldust riigi ja NATO vastu.

Dokument sõnastab ka neli viisi, kuidas selle ohu vastu võidelda.

Esiteks monitoorib ja analüüsib Leedu kaitsejõudude juurde loodud strateegilise kommunikatsiooni üksus avalikku inforuumi, et tuvastada võimalikud rünnakud ja nende sihtmärgid. Kaitsejõudude eksperdid nõustavad Leedu raadio- ja televisioonikomisjoni, et inforünnakute levik seadusest tulenevate vahenditega peatada.

Teiseks tõstetakse avalikkuse teadlikkust infoohtudest ja vastupanuvõimet rünnetele erinevate koolituste ja kampaaniatega. Igal aastal korraldavad kaitsejõudude strateegilise kommunikatsiooni eksperdid enam kui 200 esitlust ja koolitust omavalitsustele, riigiasutustele, koolidele, kohalikele kogukondadele, kultuuri-, ettevõtlus- ja muudele valitsusvälistele organisatsioonidele. Nende ettekannete käigus selgitavad eksperdid, kuidas ära tunda ja dekonstrueerida propagandat ja muid inforünnakuid. Samuti toetab riigikaitsesüsteem kodanikualgatusi, mis aitavad kaasa ühiskonna infoturvalisuse alase teadlikkuse kasvule.

Kolmas vahend inforünnakute mõju piiramiseks on avalikkusele NATO liitlaseks olemise eeliste pidev selgitamine. Võetakse ette ennetavaid samme, et suurendada avalikku toetust liitlasvägede kohalolekule Leedus ning süvendada avalikkuse arusaama NATO kollektiivkaitse kohustustest.

Ja lõpuks peab dokument oluliseks koostöö edendamist NATO ja EL-i institutsioonide ning liikmesriikidega, mis seisavad silmitsi sarnaste infoturvalisuse alaste väljakutsetega. Leedu jagab nendega oma parimaid tavasid, kogemusi ja õppetunde, mis on saadud erinevates inforünnakutes.

Leedu ongi olnud Euroopa Liidus üks propagandavastase võitluse eestkõnelejaid ning 2015. aastal Euroopa välisteenistuses tegevust alustanud EU Stratcom rakkerühma häälekamaid toetajaid.

Võitlus Sputniku pärast

Kui Eestis debatt Kremli propagandakanalite tegevuse piiramise üles alles käib ning oma toetust sellele saab avaldada Rahvaalgatus.ee keskkonnas, siis Leedu sulges sel suvel kohaliku Sputniku lehekülje. Leedu meedia järelevalveameti, raadio- ja televisioonikomisjoni (LRNK) sanktsioonid järgnesid pärast seda, kui Sputniku veebikülg avaldas ebaseaduslikult Leedu ringhäälingu uudisteportaali lrt.lt sisu ilma ringhäälingu nõusolekuta. Sputnikule ligipääsu piiramise põhjuseks sai seekord autoriõiguste rikkumine, kuid oma mulluses aastaraamatus

kinnitas Leedu luure, et Sputniku portaali kasutatakse Venemaa mõjuvõimu kasvatamiseks Leedu inforuumis, Lääne-vastaste meeleolude levitamiseks ning Kremlit soosiva avaliku arvamuse kujundamiseks.

Haldjad ja trollid ja tehisintelligents

Leedu rahvusvaheliselt ilmselt kõige nähtavam propagandavastase võitluse osa on Leedu haldjad. See 2014. aastal alguse saanud vabatahtlike infosõdalaste seltskond on tänaseks kasvanud ligikaudu 5000-pealiseks trolliküttide armeeks ning pälvinud ka rohkelt meediatähelepanu. Propastop on Leedu haldjatest kirjutanud mitmel korral  ning NATO meediatiim on neist teinud ka video.

Haldjad võivad tegutseda nii iseseisvalt kui organiseeritult ning osa neist teevad tihedat koostööd ka riiklike ametitega. Heaks näiteks riiklike institutsioonide, vaba ajakirjanduse ja haldjate koostööst on Leedus mullu suvel valminud libauudiste tuvastamise platvorm Demaskuok.l, ingliskeelsena Debunk.eu. Sellest on kirjutanud ka Propastop.

See Leedu Delfi ja Google’i ajakirjanduse innovatsiooni fondi koostöös valminud netiplatvorm jälgib loojate sõnul leedu-, inglise- ja venekeelset meediat ning tuvastab nutika tehisintelligentsi abil automaatselt libauudiste narratiive. Libauudise kahtluse korral edastatakse uudis vabatahtlikele faktikontrollijatele, kes vaatavad selle üle ja annavad oma hinnangu. Kui tegemist on libauudisega, siis on suurtel meediamajadel kiiresti võimalus see oma kanalites ümber lükata. Süsteemi poolt avastatud valeuudiste hulgast leiab näites loo selle kohta, kuidas NATO sõiduk põrkas kokku jalgrattaga sõitnud poisiga ja tappis ta, jutud bioloogilistest relvakatsetustest Baltimaades ja väited UFO maandumise kohta Leedus.

Leedu Delfi kaitsevaldkonna toimetaja ja Debunk.eu meeskonna liige Vaidas Saldziunas rääkis väljaandele Independent, et nende süsteem jälgib tuhatkonda erinevat kanalit ja analüüsib igapäevaselt ligikaudu 20 000 uudist.

Leedu sirgjooneline ja jõuline lähenemine ning ajakirjanduse, vabatahtlike haldjate ja riiklike institutsioonide tihe koostöö võõrpropagandaga võitlemisel on tõstatanud ka küsimusi ajakirjandus- ja sõnavabaduse osas. Financial Times vahendab üht tundmatuks jäävat Lääne-Euroopa riigi diplomaati, kes leiab leedukate algatust kommenteerides, et tasub ettevaatlikuks jääda ning lahendus, mis võib töötada Balti riikides, ei pruugi sobida teistele Euroopa Liidu liikmetele.

Foto: Anemone Nemorosa/Flickr/CC

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter