Propagandakuu september

03.10.2019

Eesti meediat lugedes, saab üsna veendunult väita, et september oli Hiinast kirjutavate lugude kuu.

Eesti, Läti ja Leedu uurivad ajakirjanikud koostasid artikliteseeria, milles käsitleti Hiina mõju erinevaid avaldumisvorme. Eestis avaldas lugudeseeria Postimees, millest võis näiteks lugeda artiklit sellest, kuidas Hiina luure võtab Eesti üha jõulisemalt sihikule või kuidas Hiina investeeringud on ohuks riikide iseseisvusele. Seeria võtab kokku Postimehe uuriva toimetuse juhataja Holger Roonema oma arvamusloos.

Lood tingisid Hiina vastureaktsooni – Eestis paiknev Hiina saatkond võttis noormida Postimehe ajakirjanikku.

Meedias pälvis samal perioodil tähelepanu ka Hiina valitsuse ajaleht Wen Wei Po, mis mõnitas Balti riike: korrumpeerunud poliitikud, naeruväärsed palgad ja rahvuste vahelised konfliktid. Läti välisminister kutsus seetõttu Lätis paikneva Hiina saadiku ülesannetes tegutseva saatkonna asjuri välja, et tutvustada talle Balti keti ajalugu ning Läti viimase 30 aasta majanduslike ja poliitilisi saavutis.

Hiina mõjust Eestlaste ajutegevusele kirjutas septembris Postimehe veergudel ka Andres Herkel, kelle arvates Hiina kommunistide mõtlemine on vaba eurooplase jaoks käsitamatu, mistõttu on raske inimestel hinnata sealt tuleneva mõju.

Septembri Diplomaatia on pühendanud Aasia ja sealhulgas ka Hiina teemadele terve nubri ning Sirp avaldas Urmas ja Liisa Hõbepappeli loo Hiina ohust Eesti avalikkuses.

ERR kirjutas septembris totalitaarsete režiimide kuritegude resolutsioonist, milles juhitakse muu hulgas tähelepanu sellele, et kommunistlike ja natslike režiimide kuritegude tunnistamine ja teadvustamine on Euroopale oluline vastupanuks tänapäevases infosõjas.

Hans-H Luik oli külaliseks ETV hommikusaates „Hommik Anuga“. Luik meenutas seal Eesti Ekspressi 30. sünnipäeva puhul möödunut ning peatus ka tänasel Venemaa mõjutustegevusel, tuues murekohana välja Vene mõjutustegevuse Eesti suunal, mille ohvriks langevad eesti keelt mitteoskavad vene rahvusest Eesti noored.

ERRi Novaator kirjutas septembris meediauurijate Maria Celeste Wagner ja Pablo Boczkowski uuringust, millest selgub, et praegune meediatarbija suhtub negatiivselt uudiste kvaliteeti, umbusaldab sotsiaalmeedias levivat infot ning on mures selle pärast, et infoga manipuleeritakse, muretsedes ennekõike selle pärast, kuidas teised infot tarbivad.

Postimees kirjutas septembris Oxfordi Internetiinstituudi koostatud raportist, mille kohaselt leidsid teadlased organiseeritud sotsiaalmeedia manipulatsioonikampaaniate kohta tõendeid 70 riigis. 2018. aastal oli selliseid riike raporti kohaselt 48 ja 2017. aastal 28.

Sotsiaalmeediamanipulatsioonidest kirjutas septembris ka ERR, mis edastas Twitteri teadet, et keskkond sulges mitme tuhande võltsuudiseid ja valitsusmeelset propagandat levitanud konto sulgemisest üle maailma, sealhulgas Araabia Ühendemiraatides, Hiinas ja Hispaanias.

Septembrisse jääb ka ERRi poolt Nutika Elu algatuse käivitamine. Nutika Elu näol on tegemist projektiga, mille on ERR Novaatori eestvedamisel kokku pannud Tartu ja Tallinna Ülikooli meediauurijad, Raadioteater, “Nova”, Vikerraadio, Raadio 2 ning paljud teised, kellele nutikas digidieet korda läheb. Projekti toetab Baltic Centre of Media Excellence.

Septembris ilmus ERRis ka kokkuvõtte Katrin Kanguri doktoritööst, mis käsitles seda, kuidas mõjutavad filmid meie arusaamu teisest maailmasõjast ja kus on tõde

Fotod: ekraanitõmmised netiväljaannetest

 

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter