Eesti jõudis sõnumiga Venemaa meediasse

Möödunud pühapäev, ehk 22. september oli Tallinna vallutamise aastapäev, mida Kreml proovis erinevate võtete ja kajastustega presenteerida kui Tallinna vabastamist. Juba suvel hakkas levima info, et Venemaa plaanib tähistada teise maailmasõja lõpus kõigi olulisemate linnade vallutamise tähtpäevi Moskvas korraldatava ilutulestikuga.

Eestiga seoses hakkas teema lahti rulluma juba 17. septembril, mil Venemaa suursaadik Eestis ütles uudisteagenruurile TASS: „Me oleme võinud veenduda, et Eesti elanikud mäletavad ja peavad kalliks Nõukogude sõdurite kangelastegusid“. See andis ette suuna, kuhu järgnev nädal liikumas on, ehk Venemaa püüab näidata Tallinna vallutamist kui suurt võitu fašismi üle.

21. septembril avaldas Venemaa kaitseministeerium valiku Tallinna vallutamise kohta käivaid dokumente, presenteerides neid kui Tallinna vabastamist tõendavat materjali. Materjalide avaldamisel sekundeeris ka Venemaa välisministeerium ning suuremad väljaanded. 22. septembril keskenduti Moskvas korraldatavale ilutulestikule ning selle taustal esitati veel kord Tallinna vabastamise narratiivi.

Ükski kolmest aktsioonist Venemaa meedias suuremat kajastust ei leidnud.  Teema markeeriti tavalisele praktikale omaselt ära, kuid kõikehõlmavat meediakampaaniat ei tulnud.
Suurem aktiivsus oli sotsiaalmeedias, kus materjale jagati ning sõnumeid võimendati mitmete uute, selle teemaliste postitustega. Erilist aktiivsust näitas siin üles Venemaa saatkond Eestis, kohalik Sputnik ning ka Venemaa välisministeerium.

Eesti annab vastulöögi

Oluliselt suurema meediajakastuse sai välisminister Urmas Reinsalu sõnum, et 22.septembril 1944 Eesti okupeeriti ning Venemaa levitab selle kohta jätkuvalt valeinformatsiooni, nimetades seda vabastamiseks.

See sõnum levis esmaspäeval enamikes suuremates ja väiksemates Venemaa propagandaväljaannetes ning sellele reageeris Twitteris ka Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski, kes ütles, et Venemaa ei tunnista kunagi Eesti okupeerimist.

Propastopi toimetuse hinnangul on tegemist väikse võiduga suures propagandasõjas, kuna sel korral õnnestus Venemaa meedias panna levima Eesti seisukoht ning levitada arusaama, et 1944. aastal Eesti okupeeriti. Venemaa propagandavõrgustik, kuhu Eestil ligipääsu pole, levitas sõnumit ning just selle kandvat mõtet sellisel kujul, nagu see välja käidi.

Seda teemat kajastavatest uudistest enamus märgivad, kas pealkirjas või juhtlõigus Eesti okupeerimist, aidates sedasi kaasa Eesti sõnumi levitamisele. Uudiste tekstides küll asutakse Kremlile sobivat narratiivi kasutama ning püütakse lugejat veenda Tallinna vabastamises ja fašistide üle võidu saavutamises, kuid pealkirjade sirvimisel jääb kõlama Eesti sõnum.

Eesti kasuks töötas praktika, kus infot ümber lükates, hoopis võimendatakse ümberlükatavat sõnumit.

Propastopi panus propagandamüüdi kummutamisel

Propastop avaldas Tallinna vallutamise kuupäevale eelnevalt artikli Tallinna vabastamise propagandamüüdi ümberlükkamisesti.

Lisaks võttis Propastopi vabatahtlikud vaevaks Tallinna vallutamise tähtpäeva nädalavahetusel jagada seda materjali ka Venemaa riigiasutuste ja meediaväljaannete sotsiaalmeediaseinadel. Viide müüti ümberlükkavale artiklile sai korduvalt postitatud nii Venemaa kaitse- kui ka välisministeeriumi postituste kommentaariumites, aga ka meediaväljaannete lehtedel 22. septembris rääkivate postituste juures.

Mitmed sellised kommentaarid kustutati, kuid paljud neist levisid ning on tänaseni postituste all olemas. Loetavuse statistika näitab, et aktsioon tõi täiendava tähelepanud müüdimurdja venekeelsele artiklile.

Lugedes 22. septembri kohta käivate postituste kommentaare on näha, et lisaks Propastopile on asunud Tallinna vabastamisest levitatavat valeinfot kritiseerima ja ümber lükkama ka hulk teisi sotsiaalmeediakasutajaid.

Foto: ekraanitõmmised uudisteportaalist ja FB lehtedelt.