Valge nimekiri: kvaliteetne venekeelne meedia
Propastop on koostanud varem kaks Musta nimekirja, kuhu oleme kandnud Kremli propagandameedia kanalid (esimene ja teine osa). Need on väljaanded, mis esitavad ühekülgset, kallutatud või Kremli poolt suunatud teavet, kuuluvad otseselt Venemaa valitsusele või on sellega muul viisil lähedalt seotud. Musta nimekirja kanalite jälgimisel tuleb meeles pidada, et sealt saadav info ei ole aus, tasakaalustatud ja objektiivne ajakirjandus. Teemade valik, nende käsitluslaad, faktid – kõik need on propagandakanalites Kremli poolt suunatud.
Selle looga paneme aluse Valgele nimekirjale – loendile venekeelsetest meediakanalitest, mis ei kuulu Kremli mõjuvälja ja mida võib seetõttu usaldada.
Valgesse nimekirja satuvad venekeelsed ajakirjandusväljaanded, mille omanikud pole ei otseselt ega kaudselt Kremliga seotud. Reeglina asuvad sellised kanalid väljaspool Venemaad, kuid kirjutavad palju Venemaal toimuvast. Keskendume kanalitele, mis hõlmavad olulisi ühiskondlik-poliitilisi ja sotsiaalseid teemasid. Loendist jäävad vähemalt esialgu välja kohalik meedia, samuti blogid, suhtlusvõrgustike grupid.
Uus nimekiri on mõeldud eelkõige Kremli meedia mõjuväljas elavatele inimestele, kes tunnevad puudust ausast ja tasakaalustatud meediast. Kutsume üles Valget nimekirja levitada kõigi oma venekeelsete sõprade ja tuttavate vahel. Kõige lihtsam on seda teha, kui jagada seda linki.
Pane tähele, et osa Valge nimekirja kanalitest on Venemaal blokeeritud. Neid saab siiski lugeda VPN-i vahendusel, aga ka sotsiaalvõrgustikes (Facebook, YouTube, Telegram), kus mitmed nimekirja väljaanded oma materjale avaldavad. Venemaa võimud üritavad neidki kontosid blokeerida, kuid enamasti edutult.
Avaldame Valge nimekirja mitmes osas, riikide ja piirkondade kaupa, alustame Skandinaavias ja Baltimaades asuvatest väljaannetest.
Soome
Soome avalik-õiguslik ringhääling kuulub Soome riigile, kuid on ajakirjandusliku sisu poolest riigist täiesti sõltumatu.
Yle venekeelses väljaandes töötab kümme inimest, kes vahendavad uudiseid, intervjuusid ja muid jääva väärtusega tekste. Näiteks rubriik “Soome rada” kirjutab Soome kultuurist ja traditsioonidest, “Vene aktsent” aga Soome venekeelsetest elanikest.
Yle loodud venekeelse ajakirjanduse näideteks sobivad Euroopa Parlamendi valimiste üksikasjalik ülevaade ja artikkel soome-vene keele vahelistest tõlkeraskustest.
Teistest Põhjamaadest häid venekeelse ajakirjanduse näiteid tuua pole. Rootsi rahvusringhäälingul oli alles hiljuti oma venekeelne portaal, kuid see suleti 2016. aastal. Ka Norras ja Taanis puuduvad olulised vene meediakanalid. Neis riikides liigub venekeelne info internetifoorumites ja ühismeedia suhtlusgruppides. Propastopil puudub ülevaade, kui usaldusväärne sealne info on.
Eesti
Eesti rahvusringhäälingu venekeelne portaal, raadiokanal Raadio 4 ja telekanal ETV+
Eesti rahvusringhäälingki on avalik-õiguslik, sarnaselt Soome Yle-le ja Briti BBC-le riigi rahastatud, aga ajakirjanduslikult riigist sõltumatu.
Venekeelne portaal keskendub Eesti uudistele, kuid kajastab ka maailma olulisemaid sündmusi ja jagab arvamuslugusid.
Raadio 4 on Eesti üks populaarsemaid venekeelseid jaamu, mis teeb saateid ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel, pakub kultuurilist, hariduslikku ning meelelahutuslikku sisu. Raadiot saab kuulata ööpäevaringselt netiraadiona.
Telekanal ETV+ toodab oma uudiste-, diskussiooni- ja meelelahutussaateid, näitab seriaale ja dokumentaale. Uuriva ajakirjanduse saade Insight puudutab olulisi teemasid, näiteks kajastati hiljuti mõnede äriprojektide ebaõnnestumise tagamaid Eestis.
Portaal Postimees
Kuulub Baltikumi ühele suurimale erameediakontsernile Postimees Grupp, mille omanik on Eesti ettevõtja Margus Linnamäe, kes tegeleb ka farmaatsiaäri ja kinnisvaraga. Linnamäed nimetatakse üheks Eesti mõjukaimaks inimeseks.
Venekeelses Postimehes töötab kümme ajakirjanikku. Portaali uudised, arvamuslood, intervjuud, videolõigud keskenduvad Eesti ja Baltimaade teemadele. Kirjutatakse uurivaid lugusid, palju kajastatakse Eestiga piirneva Venemaa regioonide sündmusi, näiteks selles artiklis kirjutatakse Peterburi prügi ladustamise kohta Eesti piirist 13 km kaugusele.
Portaal Delfi Eestis
Portaal on osa Baltikumis tegutsevast meediakontsernist Ekspress Grupp. Ettevõtte aktsiad on börsil vabalt kaubeldavad, enamusosalus kuulub Eesti meediaärimees Hans H. Luigele.
Venekeelses Delfis töötab üksteist ajakirjanikku, keskendutakse Eesti, Baltimaade teemadele, suur rõhk on meelelahutuslikul sisul. Palju materjali tõlgitakse eestikeelsest Delfist. Omaette rubriik on pühendatud Venemaa uudistele, reeglina põhinevad need lood välismaiste kanalite sisul.
Ajaleht Delovõje Vedomosti
Ainus venekeelne ärileht Eestis kuulub Skandinaavia suurimasse meediakontserni, Rootsi päritolu Bonnier Gruppi. Venekeelses väljaandes töötab seitse ajakirjanikku, see kajastab äriuudiseid ja artikleid Eesti majandusest, näitena artikkel Eestis äri ajavatest Venemaa ettevõtjatest. Kajastatakse ka ühiskondlik-poliitilisi teemasid, näiteks avaldati intervjuu ajakirjanik Žanna Nemtsova, mõrvatud Venemaa poliitiku Boriss Nemtsovi tütrega.
Läti
Portaal Re:Baltica
Tegemist on sõltumatu uuriva ajakirjanduse keskusega, mille asutas grupp Läti ajakirjanikke 2011. aastal. Projekt on rahastatud Lääneriikide fondide poolt, aga ka omatuludest ja annetustest, ajakirjandusliku sisu poolest ollakse sõltumatud.
Re:baltica uurivaid artikleid on avaldanud mitmed suured Lääne väljaanded. Näiteks leidis laialdast kajastamist lugu, mis näitas, kuidas Balti riikides tegutsevad propagandaportaalid on finantseeritud Venemaa valitsuse poolt.
Meduza asutasid Venemaa portaali Lenta.ru ajakirjanikud pärast seda, kui Lenta Kremli poolt üle võeti. Projekti rahastajaid pole avalikustatud, passiivseks investoriks on peetud näiteks Mihhail Hodorkovskit.
Meduza tekstid on suunatud Venemaa lugejale, pakkudes alternatiivi Kremli poolt kallutatud meediale. Vahendatakse olulisemaid uudiseid, analüüse ja arvamuslugusid teistest maailma väljaannetest, kuid luuakse ka originaaltekste. Meduza ajakirjanikke töötab ka Venemaal, kuulsam neist Ivan Golunov, kelle vastu Venemaal algatatud kriminaalasi kutsus esile laialdased protestid ajakirjandusvabaduse kaitseks.
Meduza sisu näiteks sobib 2019. aasta Mokva protestide üksikasjalik analüüs.
Ajakirja asutas Lätisse kolinud Venemaa ajakirjanik Anton Lõssenkov. Ettevõtmist on rahastanud Ekspress Grupp ning EU fond demokraatia toetuseks.
Väljaanne on suunatud Venemaa lugejatele, et anda neile Kremli propagandamasina poolt moonutamata pilt maailma asjadest. Palju jagatakse teiste väljaannete poolt loodud materjale. Väljaande töö näiteks sobib ülevaade Moskva 2019. aasta tänavaprotestidest.
2013. aastal tööd alustanud venekeelne portaal kuulub ühiselt Läti raadiole ja Läti televisioonile, nende mõlema omanikuks on Läti riik. Vene toimetuses töötab viis ajakirjanikku, kes vahendavad uudiseid, analüüse ja arvamuslugusid, suurem osa neist on loodud portaali haldava raadio ja telekanali poolt.
Portaal kuulub koos Eesti ja Leedu Delfiga Ekspress Grupile (loe lähemalt Eesti Delfi lõigust). Läti venekeelses toimetuses töötab 11 ajakirjanikku, nende töö näiteks valisime uuriva loo Ukraina toidu jõudmisest Lätisse ning pikema artikli massipõgenemisest Läti vanglast 1994. aastal.
Kuulub Postimees Gruppi (loe pikemalt Eesti Postimehe lõigust), sarnaneb Postimehele ka sisu poolest. Venekeelses väljaandes töötab kümme ajakirjanikku, kelle töö näiteks sobib artikkel “mäluga veest”, mida Lätis müüa püütakse.
Portaal koos veebiraadioga Baltkom kuulub ettevõttele Mix Media Group, mille omanikuks on Läti ettevõtja Andrej Feldmanis, endine raadio-DJ ja poliitikaski kätt proovinud mees.
Venekeelne portaal keskendub peamiselt Läti uudistele, kuid jooksvatel teemadel tehakse intervjuusid Venemaa ajakirjanike ja poliitikutega – näiteks on usutletud telekanali Dožd ajakirjanikku Mihhail Fishmani ja Mihhail Hodorkovskit.
Leedu
Portaali kohta kehtib seesama iseloomustus, mis Eesti ja Läti venekeelse Delfi kohta. Kodulehe andmetel töötab venekeelses toimetuses kaks ajakirjanikku, kelle fookus on Leedu teemadel. Portaali sisu näiteks sobib Konstantin von Eggerti arvamusartikkel Moskva protestidest.
Pildid: Craig Leontowicz /Flickr /CC; kuvatõmmised.