02.09.2019
Enne lugema asumist anna digiallkiri Propastopi algatusele Kremli propagandakanalite ohjeldamiseks.
Iraan on informatsioonilise mõjutamise alal maailmas tunnustatud tegija. Kuigi võib tunduda, et selles kauges Lähis-Ida islamiriigis toimuv Eestit suuremat ei mõjuta, on see mulje petlik. Iraani süvenev vastasseis Iisraeli, Saudi-Araabia ja USA-ga koondab endale kogu maailma tähelepanu ning täna sealses infokonfliktis kasutusel olevad mõjutusvõtted on küllap juba kantud ka teiste riikide retseptiraamatuisse.
Paljuski on Iraan oma mõjutustegevuses eeskuju võtnud Venemaalt. Sarnaselt Venemaale on Iraan rajanud hulgaliselt võltsuudiseid levitavaid veebisaite ja sotsiaalmeediaprofiile, varastanud nende jaoks sisu ja fotosid, teinud sihitud reklaampostitusi erinevatel platvormidel alates Facebookist ja Youtubest kuni Redditi ja Twitterini.
Aga on ka erinevusi. Kui Venemaa on globaalne mängija ning soovib mõjutada protsesse endale sobivas suunas kogu maailmas, siis Iraan tegutseb valdavalt üksnes teemadega, mis puudutavad arenguid Lähis-Idas. Venemaa ehk tuntuima mõjutuskampaania käigus 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal levitati valeinfot kõigile võimalikele sihtgruppidele ning kõigi võimalike kandidaatide kohta eesmärgiga ühiskonda lõhestada ja segadust külvata. Iraani mõjutustegevus on aga selgelt ühepoolne – näiteks Palestiina küsimuses üksnes Iisraeli vastane. USA auditooriumile suunatud sõnumites on võetud selgelt president Donald Trumpi vastane hoiak.
Lisaks Teherani ametliku poliitilise agenda edendamisele keskendub Iraani propaganda riigi sõjalise võimsuse demonstreerimisele. Võimalikke vastaseid soovitatakse heidutada ning liitlasi julgustada, kujutades Iraani armeed suure, võimsa ja tehniliselt arenenuna ning väejuhte tarkade, kogenud ning võidukatena. Sõjalistes konfliktides langenud sõdureid kujutatakse märtritena, kes surid Islami ja Iraani eest.
Iraan kontrollib neid jõupingutusi luure- ja riikliku julgeoleku ministeeriumis loodud spetsiaalse desinformatsiooniosakonna kaudu, mille ülesanne on rajada vajalikud psühholoogilise sõja, meedia desinformatsiooni ja propaganda struktuurid islamivabariigi vaenlaste vastu.
Libauudis viis tuumaähvarduseni
2018. aasta sügisel avaldatud raportis paljastas Reuters, kuidas Teheran levitas vähemalt 15 riigis enam kui 70 veebilehe kaudu võltsuudiseid. Teheranile sobiva sisu levitamiseks olid loodud veebilehed, mis jätsid mulje, justkui oleks tegemist sihtriikides tegutsevate sõltumatute uudiskeskkondadega. Lähemal uurimisel selgus aga, et veebilehtede kontaktandmed ei vasta pahatihti tõele. Näiteks Egiptuses tegutsenud populaarse uudisteportaali Nile Net Online aadress Kairo keskväljakul Tahriril oli fiktiivne, nagu ka kontakttelefonide numbrid. Samas oli portaali sotsiaalmeedia kontodel enam kui 115 000 igapäevast jälgijat.
Kokku oli Reutersi poolt küberturvafirmade FireEye ja ClearSky abiga paljastatud veebilehtede võrgustikul erinevates riikides igakuiselt üle poole miljoni tarbija ning sotsiaalmeedia kontodel üle miljoni jälgija. Kõik veebilehed olid ühel või teisel viisil seotud International Union of Virtual Media nimelise online meedia agentuuriga, mille niidid viivad Teherani. Veebilehtede kaudu levitati nii Teheranile sobivaid tõelisi uudiseid kui ka võltsuudiseid nii Jeemenis, Süürias, Egiptuses, Pakistanis, Afganistanis, Iraagis, Indoneesias ja Sudaanis kui ka Iisraelis, Türgis, Venemaal, USAs ja Euroopa Liidu liikmesriikides.
Võltsuudiste mõjukuse näiteks võib tuua juhtumi, kus Pakistani toonane kaitseminister Khawaja Asif ähvardas 2016. aastal oma Twitteri säutsus üht Another Western Dawn nimelises uudisteportaalis avaldatud libauudist uskuma jäädes Iisraeli tuumalöögiga. Et tegu oli Teherani popagandamasina toodetud libauudisega, sai ta teada alles Reutersi ajakirjanike järelpärimise peale.
Kuigi pärast Reutersi paljastusi on mitmeid libauudiseid levitanud veebilehti ja sotsiaalmeedia kontosid suletud, tegutsevad mitmed edasi ning on tekkinud ka uusi. Tänavu märtsis teatas Facebook 513 Iraaniga seotud libalehekülje sulgemisest ning mais lisandus veel 90. Sotsiaalmeedias on kontosid ja lehekülgi sulgeda suhteliselt lihtne, siis veebilehekülgede sulgemine on märksa keerulisem ning nõuab eri osapoolte koostööd.
Ühepäevaliblikate lend
Uudse desinformatsiooni levitamise meetodina on Teheran võtnud kasutusele lühiajaliste veebilehtede taktika, mida selle avastanud uurimiskeskus Citizen Lab nimetab oma raportis “Lõputuks ühepäevaliblikate võrgustikuks” (The Endless Mayfly Network). Raport analüüsib, kuidas Iraaniga seotud operatiivtöötajad lõid kümnetes erinevates domeenides enam kui 100 võltsartiklit, millest paljud jäljendasid seaduslikke uudisteväljundeid. Üht sellist juhtumit kirjeldab oma artiklis ajakiri Foreign Policy, mis samuti identiteedivarguse ohvriks langes.
2017. aasta juunis libadomeenil foreignpolicy.net avaldatud artikkel jätab mulje, justkui oleks tegemist ajakirjas Foreign Policy ilmunud looga, milles endine CIA direktor Michal Hayden kritiseerib teravalt USA valitsust Saudi-Araabi toetamise pärast. Tegelikult sellist artiklit kunagi ajakirjas ei ilmunud, kuid sotsiaalmeedias hakkas lugu levima. Täna seda artiklit veebist enam ei leia, säilinud on vaid veebiarhiveerimisteenuse koopia. Lõputute ühepäevaliblikate strateegia näebki Citizen Labi analüüsi kohaselt ette libauudiste kustutamise veebist pärast seda, kui need on sotsiaalmeedias levima hakanud – sel viisil kaob võimalus valeinfo algallika tuvastamiseks.
Kui Iraan on oma mõjutustegevuses seni paljuski Venemaast eeskuju võtnud, siis lõputud ühepäevaliblikad on uus lähenemine ning näitab, et õpilane on kohati oma õpetajat ületamaski. Ben Nimmo desinformatsiooni uurimisega tegelevast Atlandi Nõukogu digitaalse kohtuekspertiisi laborist (Atlantic Council’s Digital Forensic Research Lab) kinnitaski Foreign Policyle antud kommentaaris, et “kui panna see operatsioon kokku kõigi teiste Iraani operatsioonidega, mida me juba oleme näinud, on Iraan desinformatsiooni alal vähemalt sama oluline mängija kui Venemaa. Ja ei näi, et nad hakkaksid lõpetama.”
Pildil: ameerikavastane graffiti endise USA saatkonna müüril Teheranis. Foto: Flickr/ CC