MRP propagandavalede keskel

23. augustil täitus Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest 80 aastat. Nende aastate jooksul on nähtud Venemaa poolt kõige erinevamaid põhjendusi ja selgitusi selle pakti sõlmimiseks, sellest tingitud tagajärgedele ning osapoolte rollidele selles.

EUvsDisinfo portaal on kaardistanud neid ning avaldanud jaburamatest eraldi artikli.

Näiteks on Venemaa korduvalt väitnud, et pakti sõlmimine oli neile vastumeelne ning et Kremlil puudus võimalus seda mitte sõlmida.

Samuti on väidetud Venemaa poolt, et pakti sõlmimine ei alustanud teist maailmasõda, Nõukogude Liitu ei saa selles süüdistada ning et kõik see olevat olnud Hitleri süü.

Üks jaburamaid väiteid, mida Kreml on paktiga seoses esitanud, süüdistab Poolat soovis Nõukogude Liitu rünnata, mille ärahoidmiseks tuli pakt sõlmida.

Eraldi peatükk sellistel ajaloo moonutustel põhineval valeväidete blokil on ka teise maailmasõja lõpuga seotud Kremli narratiivid, mis on eriti jõuliselt esil just sel aastal, kui sellest möödub 75 aastat.
See sündmus võimaldab levitada Balti riikide kohta süüdistusi „Nõukogude okupatsiooni müüdi“ levitamises ning fašismi üle võidu saavutamise mittetunnistamises. Kõike seda saab garneerida süüdistustega russofoobias, natsismi ülistamises, ajaloo ümberkirjutamise katsetes ja paljus muus Kremlile vastumeelses.

Kõik eelnevad väited on otsesed valed ning põhinevad Kremli pikaajalisel taktikal levitada oma versiooni ajaloosündmustest endale meelepärasel ja propagandistlikul viisil. Mida kaugemale jääb tänapäev tegelikust sündmusest, seda lihtsam on Kremlil oma versioone levitada.

Kreml on pikalt eitanud MRP salajase lisaprotokolli olemasolu, millega fikseeriti omavahelised huvisfäärid Ida-Euroopas. Selle salajase protokolli olemasolu sai avaliku kinnituse 1989. aastal, kui NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi pool see õigustühiseks tunnistati. Kuigi MRP tekstid on olnud avalikud juba pikalt, on füüsiline dokument ise avalikkusele vaadatav esmakordselt alles sel aastal.

Põhjaliku ülevaate tegelikest sündmustest ja tagajärgedest on avaldanud ERRi portaalis ajaloodoktor Meelis Maripuu ning graafilise kronoloogia on koostanud Eesti Mälu Instituut.

Faktid ajaloost lükkavad ümber eelnevalt välja toodud Kremli poolt levitatavad valeväited.

Mõned lõigud Meelis Maripuu artiklist:

Alates 1939. aasta kevadest pidas NSV Liit sisuliselt paralleelseid läbirääkimisi ühelt poolt Suurbritannia ja Prantsusmaaga ning teisalt Saksamaaga, kombates võimalusi, millise osapoolega on võimalik sõlmida endale kasulikum kokkulepe. Stalini eesmärk oli võita maksimaalselt aega enne enda sõtta sekkumist ning saavutada toetatavalt osapoolelt võimalikud kasulikud tingimused.

Stalini huviorbiidis oli kogu naaberriikide vöö alates Soome lahest kuni Musta mereni. Stalin katkestas läbirääkimised Suurbritannia ja Prantsusmaaga äkiliselt 21. augustil, kui oli saanud kinnituse parema pakkumise kohta Hitlerilt

—

Salajase lisaprotokolliga jaotati omavahelised huvisfäärid Ida-Euroopas: Balti riigid (Soome, Eesti ja Läti) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia loeti Nõukogude huvisfääriks, Poola jagati osapoolte vahel, Leedu jäi esialgu Saksamaa huvisfääri.

—

1940. aasta juunis, kui ülejäänud maailm jälgis Hitleri võidukäiku Pariisis, okupeeris NSV Liit Balti riigid ning annekteeris oma koosseisu.

Kremlimeelsete narratiivide levitamise edu põhineb vähesel ajalooteadmisel, kasutades võimalust täita tühimik oma looga.

Fotod: väljavõte Eesti Mälu Instituudi infograafikast, plakati autor Leedu-Ameerika kunstnik Ray Bartkus