Propagandasõnastik – mikrosihtimine

Mikrosihtimine (microtargeting) on kaasaegne versioon sihtgrupi analüüsist, et tunda võimalikult hästi oma klienti ning vastata võimalikult täpselt tema ootustele. Kliendi kohta kogutakse kõikvõimalike andmeid ning neid analüüsides püütakse luua „sihtija“ huvidest lähtuvaid tingimusi arvestav profiil, mille põhjal ennustada tema käitumist „sihtijat“ huvitavas sektoris.

Mõiste tõusis uutesse kõrgustesse seoses 2016. aasta USA presidendi valimiste kampaaniaga, kus tänaseks tegevuse lõpetanud Cambridge Analytica kogus ja kasutas Facebooki kontode andmeid, et nende põhjal luua maksimaalselt täpsed valijaprofiilid, mida arvesse võttes mugandada neile mõjuvaid sõnumeid.

CA juhtum raputas maailma, kuna profileerimine põhines Facebookis juba olemasolevatel inimeste käitumist kajastavatel andmetel ning neid kasutati inimeste teadmata ja luba küsimata. Väidetud on, et CA omas ligi 200 miljoni kasutaja käitumisandmeid ning iga persooni kohta oli olemas 3000-5000 näitajat, mida profileerimisel aluseks võtta.

Turunduses on andmeid kogutud ja kasutatud klientide käitumise ennustamiseks pikalt. Elektrooniline maailm on teinud võimalikuks nende kogunemise, aga ka suurandmeteks kogumise enneolematult lihtsaks, mistõttu teevad täna seda kõik, kes tahavad tunda oma „klienti“. Üks kommertsmaailma edukamaid avalikke mikrosihtijaid on Amazon, kes on suurandmeanalüüsiga tegelenud pikalt ning olnud selles väga edukas.

Mikrosihtimine pole midagi uut, tänapäeval muudab selle lihtsaks digitaalne jalajälg, mis inimesest elektroonilises keskkonnas kõikjale maha jääb. Olgu selle tekitajateks siis brauseri küpsised, kliendikaardi kasutamine poes, tegevus sotsiaalmeedias või ka Google Mapsi kasutamine.

Samuti on loogiline, et sellise andmemassiivi pealt püütakse inimeste käitumist ennustades kasu lõigata.

Foto: Christian Weidinger/CC/Flickr