Rutiinne propagandajuhtum Kuressaares

Eelmisel nädalal sai teatavaks, et Kuressaare lossipargis asuvale fašismiohvrite mälestusmärgile on kritseldatud mõned tag’id. Pole teada, millal sodimine täpselt toimus. Saaremaa ajalehes Meie Maa neljapäeval, 6. juunil ilmunud artikli andmetel kontrollis politsei  vihjet sodimisest esmaspäeval, 3. juunil. Kuna grafiti polnud poliitilise sõnumiga, ei pidanud politsei seda oluliseks vahejuhtumiks.

Kremli propagandamasin arvas aga teisiti. Juhtumile reageeriti viivitamatult, Venemaa meedias ilmus neljapäeval mitu uudist, mis sodimisest teada andsid. Sündmust püüti näidata  tõsisemana, kui see oli. Reede, 7. juuni õhtul pidas vajalikuks sõna võtta Venemaa saatkond Eestis, kes kutsus Facebookis kohalikke võime austama natsiohvrite mälestust, puhastama kivi ja süüdlasi vastutusele võtma. Saatkonna postitust võimendasid omakorda Venemaa meediakanalid.

Juhtumit iseloomustab:

Rutiinsus
Võib kindel olla, et kui uudises esinevad märksõnad “nõukogude” ja “mälestusmärk” , on see Venemaa propagandameedia sündmus, mida püütakse sisse harjutatud võtetega puhuda nii suureks propagandarünnakuks kui võimalik.

Operatiivsus
Kremli propagandistide esindajad Eestis jälgivad kõnealuseid märksõnu pidevalt ja neile reageeritakse kohe. Esimesed lood sodimisjuhtumist ilmusid vene keeles neljapäeval kell 10.58, loetud tunnid pärast Meie Maa artikli ilmumist. Eestis ei teatud juhtumist laiemalt, aga Venemaa meedia juba rääkis sellest. Kähku hangiti fotod ja avaldati Venemaa saatkonna Facebooki lehel.

Vildakas käsitlus
Propagandaväljaanded ei piirdu juhtumi konstateerimisega, vaid püüavad  lisada värve kooskõlas Kremli jutupunktidega. Näiteks pealkirja tõstetud valetõlgendus, nagu oleks politseinik nimetanud mälestusmärki väheväärtuslikust. Tegelikult ütles politseinik, et juhtumit käsitletakse karistusseadustiku § 218 “Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu” alusel. Lugudes on viited, nagu oleks selline sodimine Eestis tavaline, siin mahitatakse russofoobiat ja fašismi. Kasutatakse hinnangulist sõnastust: tegutsevad “vandaalid”, mälestusmärki “rüvetatakse”.

Eestis on nõukogude minevikuga seotud mälestusmärke kümnete  kaupa (vaata näiteks ühte venekeelset loetelu siit), kõik need võivad segatud saada  propagandajuhtumitesse.

Mis võiks olla tegutsemisjuhis inimestele, kes tulevikus mõne sellise juhtumi keskmesse satuvad? Nendeks võivad olla kohalikud politseinikud, omavalitsuse inimesed, ajakirjanikud või möödakäijad.

Toimi sedasi:
– toimunu tuleb registreerida, seejärel aga kritseldused võimalikult ruttu puhastada. Kui sündmusest ei levi meedias pilte, on sellest märksa raskem emotsionaalset propagandajuhtumit üles kloppida. Näiteks 2018. aasta sügisel toimunud Litsmetsa juhtumi puhul puhastati kivi kiiresti ja see pärssis propagandarünnaku levimist.

– toimunu kohta peaks kommentaare andma inimene, kes on teadlik oma sõnade võimalikust propagandistlikust kontekstist. Kommentaar peaks olema napp, vältida tuleks sõnu, mis võimaldavad väärkäsitlust.

Konkreetse juhtumi puhul hindab Propastop, et hoolimata Kremli püüdlustest ei paisu see senisest suuremaks. Selleks on loo asjaolud liiga “väheväärtuslikud”.

Siit leiad viited varasemate mälestusmärkidega seotud propagandajuhtumite kohta.

Pildil kuvatõmmis Venemaa saatkonna Facebooki postitusest.