20.05.2019
Kultuuriajakirjanik Valner Valme rääkis 9. mai Vikerraadio päevakommentaaris trollimisest. Netisuhtluses on tuntud selline teisi häiriv suhtlemisstrateegia, “protsessi takistamine sihiliku pahatahtliku nõmetsemisega”. Nüüd on samad kommunikatsioonivõtted jõudnud ka poliitilisse debatti. Millised erakonnad ja poliitikud on Valme Eesti poliitiliste trollide nimekirjas? Kuula ja loe siit.
Kuidas trollimisele vastu saada?
Valme arvamusloo taustal tasub meenutada võtteid trolli tiibade kärpimiseks. Kui internetis teatakse, et trolliga vaidlemine on mõttetu, siis poliitikas ja “pärismeedias” pole see veel kohale jõudnud. Ikka reageeritakse trollimisele emotsionaalselt ärritudes, vastu vaidlema hakates. Nii toidetakse aga trolli seisukohti ning kokkuvõttes mängitakse tema reeglite järgi.
Päriselus kehtivad trolliga suhtlemisel samad põhimõtted mis internetiski. Trolli tuleb ignoreerida, tema provokatsioonidele mitte reageerida, teda auditooriumist ilma jätta. Keskenduda tuleb oma teemadele.
Trolle on mitut liiki
Lisaks tuleb meeles pidada, et mõistel “troll” saab olla erinev sisu. Provotseerija-nõmetseja on ainult üks selle sõna tähendusi. Teiseks võimaluseks on kutsuda trolliks libaidentiteedi all tegutsevat kommenteerijat, kes võib, aga ei pruugi kasutada trollivat kõnepruuki. Selles teises tähenduses räägitakse näiteks Kremli trollifarmist või Hiina 50 sendi parteist.
Niikaua, kui eri trolliliikide eristamiseks pole välja kujunenud selget terminoloogiat, tasub mõiste kasutamisel olla ettevaatlik. Vastasel juhul võib sõnast saada silt, millega kõiki oma oponente maha teha.
Propastop on trollidest kirjutanud varemgi:
Propagandasõnastik: toll.
Trollimisest mänguteooria vaatenurgast: see on mängustrateegia, mis püüab peletada kõik teised mängijad mängust eemale, jäädes ise viimasena mängu ja sedasi “võitjaks”.
Pilt: Neil Lall / Flickr / CC / Propastopi fototöötlus