Sillamäel kisti kaitseväelane propagandaskandaali

Nii nagu igal aastal korduvad jõulud ja jaanipäev, tulevad ka mai alguses Eestit naeruvääristavad ja halvustavad sõnumid „Kevadtormi“ kohta.

Suurõppus ei jõudnud veel korralikult alatagi, kui kohalik propagandakanal Sputnik leidis „tera“, mille abil Eesti Venemaa kanalites militaarvaldkonna häbistamiseks pildile tõsta.

6.juuni õhtupoolikul avaldas Sputniku Eesti haru pildi ja uudise sellest, kuidas Sillamäel ronis sõdur granaadiheitjaga mälestusmärgi otsa varitsusele. Kanal on nimetanud monumenti Sillamäe Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude sõdurite mälestusmärgiks, seda on nimetatud ka lihtsalt punaarmee mälestusmärgiks.

Sputnik toetus infole, mille avaldas Sillamäe linnavolikogu aseesimees ja sealse Suremaetu Polgu koordinaator Oleg Kultajev. Kaitsepolitsei tõi ta viimases aastaraamatus välja Eesti-vastase aktivistina, kes korraldab Venemaa kommunismimeelsete ajaloolaste „võitlust nõukogude mineviku mustamise vastu“, kasutades selleks diskussioone, ümarlaudu ja konverentse.

Juhtumist haarasid kinni suurem osa Venemaa meediakanalitest ning Eestit ja NATOt kritiseerivate uudiste suurt kogust näitas ka Venemaa meedia analüüsitööriist Propamon.

Erinevates lugudes on üheks propagandatooteks pakendatud väljendid nagu NATO vandaal, mälestusmärgi häbistamine, nördinud kohalikud elanikud, NATO provokatsioon jne.

Lugudes tõstetakse esile, et tegemist oli NATO sõduriga, mis on tähelepanuväärne detail. Nimelt on varasemates lugudes kasutatud põhiliselt väljendit Eesti sõdurid, nagu poleks Eesti NATO liige.

Sputniku loole eelnevalt kirjutas NATO sõduritest kriitilise loo ka ajaleht Vzglad.

6. mail ilmunud lugu „Baltikumi elanikud rõõmustavad NATO sõdurite julmuste üle“ kirjutas algavale suurõppusele Kevadtorm viidates, kuidas õppused segavad ja häirivad elanike rahu ja privaatsust. Üles loetletakse ja värvikalt sõnastatakse põhiliselt Lätis ja Leedus toimunud sündmused, kus lahinguid on peetud linnakeskkonnas. Sõna saavad mitmed elanikud, kes kurdavad müra ja segaduse üle. Eesti osas tõstetakse esile ainult üks juhtum Kehrast, kus toimunud linnalahing olevat elanike seganud.

Retooriliselt küsitakse, et kas see on võimalik ainullt väikelinnas ja mis juhtuks, kui sellist aktsiooni korraldataks Tallinnas. Lisamata, et sellised õppuseid on korraldatud ka Tallinnas ning nende osas pole protesteerinud keegi.