Propagandakuu aprill

Aprillis olid põhilisteks märksõnadeks propagandast, infosõjast ja mõjutustegevusest kirjutamisel Kaitsepolitseiameti aastaraamat, president Kaljulaidi visiit Venemaale, aga ka valimiste mõjutamine ning üha kasvav huvi jälgimistegevuse vastu.

Kaitsepolitseiameti aastaraamatuga seoses pälvisid Propastopi huvi kaks teemat. Esimene puudutas Hiina luure aktiivset huvi Eesti inimeste värbamise vastu ning teine Venemaa telekanalite katsetega saada Eestit kompromiteerivat materjali.

Delfi kirjutab Kapo aastaraamatule viidates, et Venemaa eriteenistused pole ainsad, kes püüavad naiivseid eestlasi, vaid aina enam on hakanud Hiina luure värbama enda heaks töötama interneti vahendusel. „Riigiametnikele ja spetsialistidele lähenetakse netikeskkondades ja püütakse neid meelitada, kasutades hästi tasustatud tööpakkumisi ja kinni makstud välisreise. Hiinas tegutsevad firmad ei ole reaalselt huvitatud maksma tuhandeid eurosid üksnes mõne avaliku allika ülevaate eest. Kaitsepolitsei andmetel on selliste pakkumiste taga enamjaolt Hiina eriteenistused ja tihti võib süütuna tunduvate kokkuvõtete või analüüside tasu eest koostamine viia sügavama koostööni, kus juba soovitakse või nõutakse riigisaladust või muud konfidentsiaalset informatsiooni“.

ERR kirjutab Kapo aastaraamatus olnud juhtumist, kus Rossija1 ajakirjanikud filmisid varjatud kaameratega Eesti Jehoova tunnistajate Tallinna keskklinna kogudust ja selle liikmeid ning tegid seejärel filmitust usurühma naeruvääristava käsitluse.

Postimees avaldas loo Peterburi telekanali katsetest tuua Eestist materjali natsismiteemalise loo tarbeks. Venemaa ajakirjanikud ei pääsenud loo tegemiseks Eestisse ning intervjuud tegi nende eest ära ka Propastopi lugejale tuttav Oleg Bessedin.

President Kaljulaidi visiit Venemaale pälvis suurel hulgal tähelepanu nii Eestis, Venemaal kui ka mujal maaimas. Andrei Kuzitškin toob Postimehe veergudel esile aga Leedu reaktsiooni ning selle võimendamise Venemaa poolt. Ta kirjutab, et Leedu välisministri avaldust hinnati tõendina Balti riikide liidu murenemise alguse kohta. Portaal Rambler avaldas sel teemal mitu materjali pealkirja «Putin ajas Leedu ja Eesti tülli» all.

Valimistes võtmes on mõjutamisest kirjutanud nii ERR, kes avaldas loo Soome võimude poolt valimiste eel käivitatud kampaaniast, mis hoiatas inimesi libauudiste ja valeinfo eest ning kutsus oma peaga mõtlema, kui ka Postimees, mis tõi lugejani FBI direktori mõtted, et eeldatavalt proovib Venemaa läbi sotsiaalmeedia mõjutada ka 2020. aasta USA valimisi. Direktor Wray ütleb, et Vene luureteenistused proovivad meid üksteise vastu pöörata, tekitada lõhesid, lahkhelisid, õõnestada ameeriklaste usku demokraatiasse.

Aprillis kirjutasid nii Sirp, kui ka Postimees sellest, kuidas Hiinas ehitatakse üles totaalset jälgimise süsteemi ning inimesi hakatakse hindama ja lahterdama nende tegevuse põhjal. Tauno Vahter kirjutab Sirbis: „2017. aasta lõpus demonstreeris Hiina politsei Guiyangi linnas uhkusega, kuidas näotuvastustarkvaraga kaamerad suutsid viie miljoni elanikuga linnas liikuva BBC ajakirjaniku leida kõigest seitsme minutiga. Uue süsteemi loomisel üritatakse õpetada kaameratega seotud tarkvara eristama kahtlast käitumist, nt närvilisuse, pidevalt ringivaatamise, kehatemperatuuri jm näitajate alusel. Poliitilistel põhjustel musta nimekirja kantud isikutelt (nt Uiguurias) on hakatud koguma peale muude andmete ka DNA- ja kõnenäidiseid.“

Viimase ning Propastopi jaoks olulisima kajastuse tegi ERR, kui intervjueeris tulevast kultuuriministrit Tõnis Lukast, kes ütles Madis Hindre küsimusele „Koalitsioonipartnerid lubavad tõkestada riigi suhtes vaenulikku mõjutustegevust. Ehk oskate seda punkti kuidagi sisustada ehk kas see tähendab mingisuguste väljaannete, näiteks Sputniku kinnipanemist? „ vastates, et Riik annab ju tegevuslubasid ja ka levialasid fikseerib. Ja vaenulike tele- ja raadiojaamade tegevust saab riik Eesti territooriumil piirata. Ja neid asju tuleb väga tõsiselt vaadata, et Eesti territootiumil ei tehtaks Eesti riigi vastast propagandat.