Bellingcat – kodanikuajakirjanduse lipulaev

2014. aastal Eliot Higginsi poolt loodud internetileht bellingcat.com – „onlineuurimiste kodu“ ning selle taha koondunud vabatahtlike rühm on tõusnud tänaseks kodanikuajakirjanduse ja avalike allikate põhjal tehtava uurimistegevuse lipulaevaks.

Seltskond on nime „Bellingcat“ saanud keskaegse loo „Belling the cat“ järgi, millest hiired arutavad, kuidas teha kahjutuks neid kiusav kass. Üks hiirtest paneb ette riputada kassile kaela kelluke, mis annaks märku lähenevast ohust. Idee kiidetakse kõigi hiirte poolt heaks, kuid lõpuks pole keegi nõus seda ellu viima.

Bellingcati asutajaks on Inglismaal, Leicesteris elav finants ja juhtimistaustaga Eliot Higgins, kes 2012. aastal, pärast esimese lapse saamist, temaga kodus olles, otsustas käivitada blogi. Ta otsustas hakata tegelema online uurimistega, et paljastada avalike allikate põhjal inimsuse vastaseid kuritegusid Liibüas, Süürias ja teises sarnastes kriisikolletes. Tema blogi Brown Moses keskendus internetis olevate videote kogumisele ja analüüsimisele ning sedasi talletatud inimsusevastaste kuritegude uurimisele ja paljastamisele.

Higginsi uurimised laienesid ning peagi tekkis tal koostöö ka inimõiguste kaitse organisatsioonidega Human Right Watch ja Amnesty International, kes hakkasid tema eksperiisi kasutama. Internetis uurimisi läbi viies, seal mõtteid ja kogemusi vahetades, tekkis Higginsile vabatahtlike abiliste võrgustik, kellelt ühe või teise detaili kohta spetsiifilist ekspertarvamust küsida. Peagi oli tema blogil pool miljonit vaatamist kuus ning ettevõtmine kasvas üha laiaulatuslikumaks.

2014. aasta juulis käivitas Higgins veebilehe bellingcat.com ning asus ühisrahastuskeskkonnas Kickstarter uurimistegevuse rahastamiseks vahendeid koguma.

Bellingcati esimeseks suuremaks ning seni ka tuntuimaks uurimisobjektiks sai 2014. aasta juulis Ukraina kohal alla tulistatud Malaysia Airlinesi lennu MH17 uurimine. Bellingcati meeskond suutis avalike allikate põhjal kokku koguda ning usutavalt ära tõestada lennuki alla tulistamiseks kasutatud raketi, selle teekonna algpunktist, kuni tulistamise kohani; seotuse Venemaa kaitseväega ning olulised detailid transpordivahenditest kuni saatemeeskonna liikmeteni välja.

Bellingcat kasutas selles uurimises avalikes allikates olevat infot. Kasutusele võeti nii pildiotsingud, veebiarhiivid, erinevad sotsiaalmeediakeskkonnad, satelliitpildipangad ning suur globaalne vabatahtlike digiuurijate ja erinevate valdkondade ekspertide võrgustik, mis aitas detaile analüüsida.

Bellingcati lehel avaldatud täisraport on nagu põnevusromaan, kus kõik uurimise detailid ning võtted on kõigile arusaadavas ja järeleproovitavas võtmes, samm sammult lahti kirjutatud.

MH17 onlineuurimine raamistas suuresti avalikkuse jaoks ka kõik selle, mis Bellingcat on ning mille eest nad seisavad.

Teine, sama oluline, Skripali mürgitamise juhtum, on Bellingcati üks viimastest suurematest saavustustest. Higginsi sõnul polnud nad algselt selle juhtumi uurimisest huvitatud, kuid pöördekohaks sai kahe kahtlusaluse esinemine Kremli telekanalis RT, mis kutsus toimunut lähemalt uurima.

Tänaseks on tuvastatud kolm kahtlusalust, esitanud nende omavahelised seosed, liikumised ning seotus Skripali mürgitamisega. Uurimine viidi läbi koostöös Venemaal tegutseva sõltumatu uurimisrühmaga Independent, mis andis juurde olulise ligipääsu Venemaa materjalidele ja teabele. Bellingcati mõistes oli see protsess sammuks suunas, mida polnud seni uurimistes kasutatud. Skripali uurimise käigus kasutati failivahetuskeskkondades levivaid andmebaase passiandmete, telefoninumbrite ja muu personaalse infoga. Samuti osteti andmeid mustalt turult ning kasutati Venemaal tegutsevate infopakkujate teenuseid. See erineb senisest lähenemisest avalike allikate uurimisel, kuid siiski on tegemist teenustega, mis olles küll tasulised, k on samas ligipääsetavad igaühele.

Bellingcati peakorter asub Higginsi kodulinnas Leicesteris. 2019. aasta alguse seisuga on uurimismeeskonnas 11 palgalist töötajat ja ligikaudu 60 kaastöötajat üle maailma. Bellingcati nime all tegutsemist alustati samaagselt rahakogumiskampaaniaga ühisrahastuse keskkonnas Kickstarter, mille kaudu kogutakse annetusi ka täna. Annetuste kogumisele lisaks teenitakse kulude katmiseks raha kursuste ja koolituste korraldamisega, millest tuleb ligikaudu 60% sissetulekutest. Bellingcati tegevust on rahaliselt toetamas ka mitmed fondid ja eraettevõtted. Näiteks saadakse toetust sellistest fondidest nagu Google Digital News Initiative, Hollandi sõnavabaduse fondist Adessium, Avatud Ühiskonna Fondist ning hiljuti lisandus toetuste hulka ka Hollandi postiindeksi loterii tulu. Hollandiga sai tihe koostöö algus Malaysia Airlinesi lennu MH17 allatulistamist uurides, kuna lennul olnud 298 reisijast 196 olid selle riigi kodanikud. Lisaks on 2019. aastal Bellingcatil plaanis avada oma harukontor Hollandis, Haagis.

Rahastamiskanalite lisandumie annab võimaluse tegeleda konkreetsemate suundadega ning senisest organiseeritumalt. Higgins on öelnud, et varem olid enamus Bellingcati osalistest vabatahtlikud ning tegelesid teemadega, mis neid endid huvitas. Praegu, kus tiimis on ka palgalised töötajad, saab põhjalikumalt keskenduda kindlatele uurimist vajavatele teemadele.

16. novembril 2019 esilinastus Hollandi filmikompanii Submarine poolt toodetud 88-minutiline dokumentaalfilm „Bellingcat – tõde tõejärgses maailmas“, mis viib vaataja uuriva kodanikuajakirjanduse maailma. Film räägib kuue Bellingcati meeskonnaliikme kaudu seltskonna tegemistest, uuringutest, tehnikatest, edusammudest ning kodanikuajakirjanduse tugevnemisest. Filmi resižööri Hans Pooli sõnul on see film tõe otsimise raskest teest, mis tihtipeale lõpeb tulemusetult, kuid seda enam on põhjust olla tänulikud selliste inimeste pärast, kes seda vabatahtlikult teevad.

Bellingcat kui vabatahtlikke koondav ning avalikke allikaid oskuslikult, leidlikult ja vahest ka uuelt lähenemiselt kasutav kogukond on teinud oma tegevuse mõju laiendamiseks veel ühe sammu ning pannud kokku tööriistakasti erinevatest vahenditest, tehnikatest ja lahendustest, mida kasutades õnnestub infokilde koguda ja kontrollida.

2018. aasta veebruaris avaldati Google Docs keskkonnas Bellingcati onlineuurimise tööriistakast, millest võib leida lahendusi sotsiaalmeedia jälgimiseks, analüüsiks ja infokaeveks; pildianalüüsi ja otsingu vahendeid, kõikvõimalikke otsingumootoreid; viiteid lennu-, mere- ja maismaaliikuse registritele; linke satelliitfotode andmebaasidele ja lahendustele ning geoinfole ja veel palju muud. Tööriistakast on arenev kogum, mida tasub aeg-ajalt uuesti üle vaadata ning uusi lahendusi omandada.

Tänases päevas on Bellingcati esmaseks ülesandeks õigusemõistmise ja tõsiseltvõetavuse võtmes avalike allikate uurimistegevuse arendamine ning teadlikkuse tõstmine sõjakuritegudest ja inimõiguste rikkumistest ning nende uurimine, kasutades tõendite kogumiseks kõigile käepäraseid allikaid ja nende leidmise tehnikaid. Piirkondadest on praegu Bellingcati tähelepanu all Süüria, Jeemen ja Liibüa.

Bellingcati raportid ja uurimisjuhendid on loonud konkreetse ja töötava mudeli, kuidas avalikest allikatest andmeid otsida, neid analüüsida, järeldusi teha ning saadud avastusi maailmale selliselt presenteerida, et ei jääks vastamata küsimusi.

Bellingcatiga sarnast avalikele allikatele tuginevat info kogumist ja kntrolli teevad näiteks ka Atlantic Councili Digital Forensic Lab ja Amnesty Internationali Forensic Archidecture ning iroonilisel kombel on sarnase rakukese loonud ka kremimeelne RT.

Eliot Higgins on öelnud, et kui eksisteerib sündmusest kaks vastandlikku versiooni, saab üsna kirelt selgeks, kes valetab.

Loe lisaks:
The New Yorker – Rocket Man (2013)
The New Yorker – How to Conduct an Open-Source Investigation, According to the Founder of Bellingcat (2018)
The Spectator – How Bellingcat outfoxes the world’s spy agencies (2018)

Foto: Eliot Higginsi profiilifoto twitterikontolt, filmi poster bellingcatfilm.com kodulehelt.