Müüdumurdja 5: Eesti sureb välja

Müüdimurdja rubriigis analüüsime ja võtame tükkideks lahti narratiive, mida Kremli propagadamasin Eesti kohta levitab. Oleme seni kummutanud juba neli müüti ning nüüd on käes aeg võtta luubi alla väide, justkui tabaks Eestit kohe-kohe demograafiline kollaps.

Müüt: Eesti sureb välja

Müüdi kohaselt on nii Eesti kui teiste Balti riikide elanikkond pärast Nõukogude Liidust lahkumist järjepidevalt vähenenud ning nüüdseks on riigid jõudnud demograafilisse kriisi, mis päädib sisuliselt nende pankrotiga.

Kus seda müüti levitatakse?

Kremli kontrolli all olevais uudiskanaleis, samuti sotsiaalmeedias. Viimastel aastatel ilmuvad järjest lood pealkirjadega”, “Go West: inimesed põgenevad Baltikumist”, “Eestis on elanikke vähe aga jääb veel vähemaks”, “Rahvastiku vähenemine: Baltikumi ootab vaikse vananemise asemel süsteemne kriis” ning üks ekspert väidab koguni, et Eesti on teiste Euroopa Liidu riikide foonil degeneratsiooni võrdkuju.

Venekeelsest meediast leiab sarnaseid lugusid hulgem ning siirded neist on levinud ka lääne ja isegi Eesti meediasse.

Mida müüt väidab?

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist, iseseisvuse väljakuulutamist ja Euroopa Liitu astumist on Balti riikide rahvaarv tuntavalt vähenenud. Eesti rahvaarv on 25 aastaga vähenenud 15%, Lätis 26% ja Leedus 23%.  Põhjusteks lisaks negatiivsele loomulikule iibele eelkõige inimeste massiline väljarändamine teistesse Euroopa riikidesse. 70% lahkujatest on vanuses 14-49 eluaastat, ehk kõige aktiivsem osa ühiskonnast, kelle kanda on ka rahvastiku taastootmine.

Põhjendusi madalale sündimusele ning inimeste lahkumisele tuuakse erinevate autorite poolt väga erinevaid – alates loogilisemast piiride avanemisest ja inimeste soovist otsida läänest paremat teenistust ja elujärge kuni otsituna mõjuva NATO liitlasvägede kohaolekust tingitud sõjahirmuni välja.

Kui põhjuste osas on eri autorid eri meelt, siis lõpptulemus on kõigi hinnangul ühesugune. Kuna Balti riigid on ka sisserändajate suhtes tõrjuvad, siis on nad vananeva ja kahaneva elanikkonna tõttu sunnitud avalike teenuste ülalhoidmiseks tõstma järjest makse.

Ühel hetkel ületatakse aga kriitiline piir, mil töötavaid ja makse maksvaid inimesi on lihtsalt liiga vähe, et riik suudaks maksta ametnikele palka ja pensionäridele pensione ning riiklikud süsteemid kukuvad kokku. Inimestest tühjaks jooksnud Eesti, Läti ja Leedu kaotavad igasuguse mõtte iseseisvate riikidena.

Miks müüti levitatakse?
Ühelt poolt on müüdi levitamise põhjuseks soov näidata, et Nõukogude Liidu lagunemine oli tõepoolest sajandi suurim geopoliitiline katastroof, nagu on väitnud Venemaa riigipea Vladimir Putin. Soovitakse kinnitada nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt, et taasiseseisvumine ei ole Balti riikidele õnne ja õitsengut toonud ning sisuliselt on tegu läbikukkunud riikidega, kus inimesed elada ei soovi. Kõigile olnuks parem, kui nad jäänuks Nõukogude riikide sõbralikku perre. Aga ehk ei ole veel hilja viga parandada.

Müüdi mõjuväljas olevais Balti riikide elanikes külvatakse ebakindlust tuleviku suhtes ning õõnestatakse usaldust riiklike institutsioonide ja juhtimise vastu.

Teiselt poolt on demograafiline olukord Venemaal endal väga suureks probleemiks ning naabrite muredest rääkimine aitab kodustelt valukohtadelt tähelepanu eemale juhtida. ÜRO prognoosi kohaselt kahaneb aastaks 2050 Venemaa elanikkond tervelt 14 miljoni inimese võrra 132 miljonini ning ka Venemaa president Putin on nentinud, et riik on sisenenud demograafiliselt keerulisse perioodi.

Kummutame müüdi
Nagu iga edukas müüt, põhineb ka see vähemalt osaliselt tõestele faktidele. Pärast 1991. aastat on rahvaarv kõigis kolmes Balti riigis tõepoolest vähenenud ning see on vaieldamatult ohtlik tendents, mis on omane pea kõigile Nõukogude ikke alt vabanenud endistele idabloki riikidele.

Rahvaarvu riigis mõjutavad sünnid-surmad ning sisse- ja väljaränne.

Riikide sündimuse mõõtmiseks kasutatakse näitajat summaarne sündimuskordaja (total fertility rate – TFR). Selle näitaja lihtsaim tõlgendus on keskmine naise sünnitatavate laste arv eeldusel, et sündimuskäitumine jääb samaks kogu põlvkonna vältel.

Rahvastiku taastootmiseks vajalik TFR on ligikaudu 2,1. Eestis oli TFR viimati üle selle piiri aastal 1989 – 2,2. Viimased neli aastat on see püsinud 1,6 juures ning näiteks aastal 1998 langes koguni 1,28 juurde.

Võrdluseks – Venemaa TFR on viimastel andmetel 1,71, Lätil 1,51 ja Leedul 1,61. Ühelgi neist riikidest ei ole põhjust oma sündimuse üle rõõmu tunda. Eesti on neist aga ainus, kelle rahvaarv on viimastel aastatel vaatamata negatiivsele loomulikule iibele kasvanud – seda positiivse rändesaldo tõttu.

Kuigi ka Kremli propagandamasin on sunnitud tunnistama, et Eesti rahvaarv viimastel aastatel on tõepoolest kasvanud, siis tehakse seda pika hambaga ja rõhutatakse, et kasvu põhjuseks on immigratsioon – muu hulgas ka sellistest riikidest, nagu Nigeeria ja India.

Tegelikult oli nii mullu kui tunamullu suurem osa saabujaist kodumaale naasnud Eesti kodakondsed ja Eestisse rännanud eksootiliste riikide kodanike kasvunumbrid on protsentuaalselt suured üksnes seetõttu, et nende riikide kodanike koguarv Eestis on väga väike ja iga lisanduv inimene annab protsentuaalselt suure kasvu.

Müüt purustatud!
Kas viimastel aastatel Eestis püsinud positiivne rändesaldo ning vähehaaval tõusev rahvaarv tõestavad Kremli propagandamasina poolt välja töötatud müüdi valelikkust? Jah, sest need näitavad, et Eesti on riik, kus tahetakse elada. Aga tõsi on ka see, et rahvaarvu püsiva kasvu kindlustamine on üks olulisemaid riigi ees seisvaid ülesandeid.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja piiride avanemist meelitas lääneriikide kõrgem elatustase paljusid piiri taha õnne otsima, kuid Eesti on oma arengus Lääne-Euroopale jõudsalt järgi võtnud ning üha rohkem eestlasi pöördub kodumaale tagasi. Kui kasvab inimeste kindlus tuleviku suhtes, sünnib peredesse ka rohkem lapsi.

Nagu me hiljuti müüdimurdja rubriigis tõestasime , läheb Eestil täna majanduslikult paremini kui kunagi varem. Ja mida paremini meil läheb, seda jõudsamalt kasvab ka rahvaarv.

Pildi autor: Thomas Hawk /Flickr / CC