Propagandasõnastik – troll

Skandinaavia folkloorist pärit mõiste troll on internetis saanud täiesti uue tähenduse ning selle all mõeldakse suhtluskanalites tegutsevat varikontot, mille taga olev inimene käitub ebaviisakalt ning provotseerivalt. Trolli ei tasu segi ajada mõistega bot, mis on reeglina automatiseeritud ning ei vaja inimese sekkumist. Rahvapärimusest teatakse, et trollidega võitlevad haljad. Propastop on näiteks kirjutanud Läti ja Leedu haldjate tegevusest.

Trollimise kui tegevuse mõiste juured ulatuvad kalastamisest tuntud taktikale lisaks Vietnami sõja aega, mil Põhja Vietnamis kutsuti trollimiseks (trolling for MIGs) USA F4 Phantom hävitajate strateegiat, mille käigus tegid piloodid lahinguterritooriumi kohal juhuslikke väljakutsuvaid lende ning kui vastane „neelas sööda“ ning asus rünndama, andis USA oluliselt võimsam sõjatehnika neile hävitava löögi.

Tänapäeval internetis levivat trollimist peetakse Venemaa infosõja pärusmaaks, mida on paljastatud erinevate uurimiste käigus. Kurikuulsaks on saanud ka Venemaal, St Peterburis, Savuškini tänaval asuv „trollifarm“, mille endiste töötajatega tehtud intervjuud annavad selge ülevaate vabriku „toodangust“.

Trollimine konkreetsemalt on internetipõhistes suhtluskanalites provotseeriv ja viha külvav tegevus. Anonüümselt postitajale või kommenteerijale on oluline külvata viha ja segadust; solvata ja haavata teisi internetikasutajaid, kasutades valesid ja emtsoionaalselt laetud väljendeid ning rünnata teisi kasutajaid isiklikult, tundmata kaastunnet või omamata viisakust.

Trollimise negatiivne efekt peitub tõsiasjas, et trollimine sünnitab trollimist, mis tähendab, et olles internetikeskkonnas koos viha külvavate trollidega, muutub ka tavakülastajate suhtlus oluliselt raevukamaks ning kontrollimatumaks, muutes nad omamoodi uuteks trollideks.

Pole kahtlust, et trollimine muudab internetikeskkonda halvemaks. See ühelt poolt võimendab negatiivseid teemasid, teisalt aga vaigistab ja sunnib peituma normaalseid internetikasutajaid.

Eesti puutus trollimisega aktiivsemalt kokku aastate eest, kuid päevalehtede kommentaariumid ei nõudnud registreerimist ning seda kasutasid ära erinevate parteide „kommenteerimisrühmad“.

Delfi Forte on avaldanud loo sellest, kuidas tulla toime internetitrollijatega.

Foto: mrdarkroom/Flickr/CC