Millist mõju võib omada sotsiaalmeedia sõjaväeõppusele

21.02.2019

Riias paiknev NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskus avaldas 12.veebruaril uuringute kogumiku „Kognitiivse julgeoleku väljakutsetele reageerimine“, mis sisaldab viit analüüsi infojulgeolekust ning seda mõjutavast sotsiaalmeediast, andmete kogumisest, inimeste profileerimisest, tehnisintellekti poolt andmete töötlemisest jne.

Esimene uuring „Tänane digitaalne ruum ja selle ohud kaitseväelastele“ keskendub inimeste poolt sotsiaalmeedia keskkondadesse jäetavatele andmetele, nende kasutamisele ning võimalustele nende abil mõjutada riigikaitse protsesse. Sissejuhatavas osas kirjeldatakse avalikus tulnud praktikate (Cambridge Analytica) põhjal sotsiaalmeedias olevate andmete hulka ja sisu ning nende kasutamist inimeste käitumise, poliitilise eelistuse, seksuaalse orientatsiooni ja muu sarnase prognoosimiseks.

Analüüsi teises osas kirjeldatakse eksperimenti, kuidas selliseid andmeid kasutati vaenulikel eemärkidel ühe sõjaväeõppuse raames.

NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskus moodustas ekspertide rühma, mille eesmärgiks oli avalikest allikatest kokku koguda võimalikult palju infot õppusel osalejate kohta ning seda kasutades proovida mõjutada õppust. Eksperimendi ettevalmistav faas kestis neli nädalat ning selle jooksul valmistati ette tegevusplaan, analüüsiti infokeskkonda, loodi andmete kogumiseks vajalikud sotsiaalmeediakontod ning töötati välja sõnumid õppusel osalejatega manipuleerimiseks.

Eksperiment toimus Facebooki, Instagrami ja Twitteri keskkondades ning kasutusele võeti vari-identiteedid, õngitsuslehed, sotsiaalne sahkerdamine ning andmekorje läbi sotsiaalmeedia sõbrasuhete, otsingumootorite ja avalike andmebaaside.

Eksperimendiga õnnestus tuvastada õppusel osalejate isikud, nende konkreetsetesse üksustesse kuulumised, täpne info õppuse aktiivse faasi kohta ja palju muud.

Selgus, et sotsiaalmeedia abil on võimalik koguda õppuse ja sellel osalejate kohta väga detailne ülevaade ning kui kasutada sotsiaalse sahkerdamise võtteid, õnnestub saadava info detailsust suurendada. Selgus, et kaitseväelaste seas oli populaarne info jagamise kanal Instagram, mille kaudu õnnestus hankida ajakohast infot õppuste kohta ning Facebook osutus oluliseks inimestevaheliste seoste tuvastamisel. Twitteri kasutus oli madal ning selle kaudu infot koguda ei õnnestunud.

Kuigi sotsiaalmeediakanalid sulgesid mitmeid õngitsuslehti ja varikontosid, oli info kogumine siiski edukas ning sellel aitasid kaasa mitmed puudused keskkonna enda andmekaitse seadetes, nagu näiteks profiilis märgitud tööandja avaldamine kolmandatele isikutele või funktsioon, mis soovitab sõbraks inimesi, keda sa võid tunda.

Analüüsi lõppjäreldus sõnastab mitmeid ettepanekuid sotsiaalmeedia kasutamiseks, aga ka keskkondade funktsionaalsuste parandamiseks. Põhiline rõhk järeldustes on aga ikkagi infokeskkonna monitoorimisel ja vastumeetmete kasutuselevõtmisel õppuse info leviku piiramiseks.

Foto: U.S. Army Cadet Command (ROTC)/Flickr/CC