Kremli valimiskompass

Kes on Kremli soosik Eesti riigikogu valimistel? Millised Eesti erakonnad ja poliitikud on Idanaabri võimuladviku põlu all? Kas Venemaa meediamasin annab uudistevaliku kaudu siin elavatele vene emakeelega inimestele valimissuuniseid? Kui palju üldse huvitavad meie valimised Kremli propagandameediat?

Nendele küsimustele vastamiseks viis Propastop koostöös monitooringufirmaga Meedius läbi uuringu, kus vaadeldi Eesti erakondade mainimisi Venemaa meedias.

Mida täpsemalt uuriti?
Uuring viidi läbi kolme kuu jooksul, vahemikus 5. november 2018 kuni 5. veebruar 2019. Selle aja jooksul registreeriti 45 Venemaa online uudisteallikas ilmunud Eesti erakondade mainimisi; Keskerakond, Reformierakond, SDE, Isamaa, EKRE, Vabaerakond, Eesti 200, Erakond Eestimaa Rohelised ning Elurikkuse Erakond.

Andmeid koguti just nendest uudistest, lugudest ja artiklitest, kus nimetatud erakondi mainiti nimeliselt. Tähelepanu alt jäid välja uudised, kus mainiti küll Eesti poliitikuid, kuid neid ei seostatud erakondadega. Näiteks kui uudises mainiti Eesti peaminister Jüri Ratast, ei sattunud see lugu valimisse. Kui aga Ratast nimetati Keskerakonna esimeheks, on lugu uuringus.

Vaadeldi just neid väljaanded, mille kohta on teada, et need on seotud Venemaa võimuladvikuga. Osad uuritud kanalitest on otseselt Venemaa valitsuse omanduses, osad seotud läbi riigifirmade omanduses meediagruppide. Uuringus on esindatud ka Kremli omanduses olevad Eesti venekeelsed propagandaportaalid Sputnik ja Baltnews.

Uuring keskendub internetiportaalidele ega kajasta otseselt Venemaa telekanalite sisu. Telesaadetes aset leidnud Eesti erakondade mainimised sattusid uuringusse siis, kui telekanal tegi sellest oma portaali tarbeks ka uudisnupu.

Kui palju oli artikleid?
Kokku mainiti Eesti erakondi kolme kuu jooksul 564 uudises. Eesti erakondadest kirjutasid kõige enam ee.sputniknews.ru (204 artiklis), baltnews.ee (93) ning uudiste vahendussait news.rambler.ru (82). Nendest allikatest pärines 2/3 kõikidest vaadeldavatest artiklitest.

Suurtest Venemaa uudisteagentuuridest ja -portaalidest kirjutas Eesti erakondadest enim RIA Novosti (13 artiklit), Komsomolskaja Pravda (11), Rubaltic (9), TASS (9) ja Regnum (7).

Keda mainiti kõige rohkem?
Enim mainiti vaadeldud lugudes EKRE-t (263 artiklis) ja Keskerakonda (260 artiklis). Kolmandale kohale jäid sotsiaaldemokraadid (215).

Järgmise grupi moodustasid Reformierakond 179, Isamaa 175 ja Eesti 200 150 mainimisega.

Kõige vähem mainiti Vabaerakonda (64), Erakonda Eestimaa Rohelised (31) ja Elurikkuse Erakonda (23).

Kes olid poliitikud, kes said vaadeldud artiklites omi seisukohti enim esitada? (Meediaanalüüsides nimetatakse neid isikuid agenda setteriteks, nende seisukoht on artiklis domineeriv  juba pealkirjas või avalõigus). Kõige rohkem mainiti Jüri Ratast (34 artiklit), järgnesid Kristina Kallas (25), Mart Helme (19), Yana Toom (11) ja Jaak Madison (10).

Fotodel artiklite juures kujutati ülekaalukalt enim Jüri Ratast (27 fotot), talle järgnesid juba suure vahega Mart Helme ja Kersti Kaljulaid 9, Yana Toom 8, Kristina Kallas, Olga Ivanova ning Sven Mikser 6 fotoga.

Keda mainiti positiivse, keda negatiivsena?
Et saada ülevaade, mis valguses Eesti erakondi kujutatakse, uuriti jaanuaris ilmunud uudiste juures ka artiklite tonaalsust. Harilikult on uuringutes ülekaalus neutraalsed mainimised, mis otseselt ei kiida ega laida vaadeldud erakonda.

Kõige positiivsem oli Keskerakonna kajastus (25% lugudest positiivsed ning 6% kriitilised). Keskerakond oli ka ainuke partei, mille puhul positiivsed uudised domineerisid negatiivsete üle.

Kõige negatiivsema kajastuse sai Eesti 200 (negatiivsete uudiste osakaal 39% vs positiivsete  2%). Kriitilised artiklid olid ülekaalus Isamaa (17% vs 0%), EKRE (17% vs 3%), Reformierakonna (12% vs 1%), Vabaerakonna (13% vs 4%) ja Sotsiaaldemokraatide (7% vs 4%) puhul.

Roheliste ning Elurikkuse Erakonnal puudusid nii positiivsed kui negatiivsed uudised, kõik artiklid olid neutraalsed.

Keskerakonda mainiti positiivses kontekstis uudistes, mis rääkisid ettepanekust kuulutada õigeusklike jõulud riigipühaks, kriitikast Eesti 200 ühiskonda lõhestava plakatikampaania pihta (aktiivne kõneisik Raimond Kaljulaid), Keskerakonna toetusprotsentidest ning Yana Toomi seismisest venekeelse elanikkonna eest. Negatiivses valguses seisis Keskerakond Jürgen Ligi ning Dmitri Klenski arvamuslugudes, milles erakonda süüdistati silmakirjalikkuses venekeelse elanikkonna esindamisel.

EKRE sai palju mainimisi seoses rändepakti vastaste miitingutega. Negatiivses toonis kritiseeriti erakonna valimisprogrammi, teiste erakondade soovimatust peale valimisi EKREga koostööd teha, erakonnas olnud 264 kehtiva kriminaalkaristusega isikust ning Ruuben Kaalepi libakontodest sotsiaalmeedias.
EKREt mainiti jaanuaris positiivselt kolmes artiklis, seoses sooviga kuulutada õigeusklike jõulud riigipühaks ja võimalikku tulevast koostööd Reformierakonnast välja astunud Igor Gräziniga.

Sotsiaaldemokraatide kajastus oli kõige suurem novembri teises pooles, mil rändepaktist tekkinud lahkhelide tõttu kirjutati palju võimalikust valitsuskriisist. Negatiivses seoses mainitakse erakonda seoses Venemaa välisministeeriumi kriitikaga Sven Mikseri ja Eesti kodakondsuspoliitika pihta, Andres Anvelti tagasiastumist siseministri kohalt (refereeringud Eesti meediast) ning varasematest partei sisepingetest.
Positiivse tonaalsusega artiklites (kokku neli lugu) tutvustas Jaak Allik Baltnewsile erakonna valimisprogrammi, politoloog Jevgeni Golikov tunnustas SDE pingutusi eesti- ja venekeelsete ühendamisel, kõneldi sotsiaaldemokraatide plaanist tõsta tulumaksuvaba sissetuleku miinimumi ning vahendati siseminister Katri Raiki mõtet lihtsustada nn halli passi omanikel Eesti kodakondsuse saamist.

Eesti 200 kajastus Vene meedias oli väga tagasihoidlik kuni 7. jaanuarini, mil laialdase tähelepanu osaliseks said erakonna plakatid Hobujaama trammipeatuses. Valdavalt asetusid kajastused negatiivsesse konteksti. Siiski, artikleid, milles kirjutati erakonna juhi Kristina Kallase seisukohatadest kahe kogukonna eraldatuse suhtes, võib vaadelda neutraalsetena. Hoolimata negatiivsest tähelepanust sündmusele sai suhteliselt tundmatu Kristina Kallas plakatitega nii öelda pildile, agenda setterina oli ta Eesti poliitikutest Jüri Ratase järel teisel kohal.
Positiivne kajastus piirdus kahe artikliga, milles äsja erakonnaga liitunud ettevõtja Einar Visnapuu ütles, et „Eesti 200 räägib asjadest avatult ja ausalt“.

Reformierakonda kritiseerinud artiklites käsitleti Igor Gräzini väljaastumist erakonnast, kunagistest pettustest sisevalimistel, venekeelsete koolide üleviimisest eestikeelsele õppele. Samuti kirjutati negatiivses toonis ajast, kui Reformierakond oli peaministripartei.
Positiivse uudisena käsitletakse lugu, mis teatas, et erakond on Eestis kõige populaarsem.

Isamaa paistis silma selle poolest, et positiivsed uudised selle erakonna kohta puudusid. Negatiivselt kirjutati parteist seoses venekeelse hariduse kaotamise pooldamise, erimeelsusega SDEga rändepaketi küsimuses, Manfred Weberi kandidatuuri toetamisega Euroopa Komisjoni presidendi kohale, justiitsminister Urmas Reinsalu tegevusega (teda nimetatakse üheks Eesti suurimaks russofoobiks) ning Tarmo Kruusimäe üleskutsega loobuda Eesti venelastega vene keeles suhtlemisest.

Kokkuvõte
Uuringu tulemusena võib öelda, et Eestimaa erakonnad ja valimised Kremli meediat ülemäära ei huvita. Lõviosa kajastustest on pärit Eesti teemadele keskendunud kohalikest Kremli kanalitest Sputnik ja Baltnews. Venemaa suured uudistekanalid avaldavad Eesti erakondi ja valimismaastikku puudutavaid uudiseid kolme kuu jooksul vast kümme korda, mis teeb vähem kui ühe artikli nädalas. Suur osa uuritud kanalitest piirdus vaadeldud perioodil ühe-kahe mainimisega.

Siiski joonistuvad kajastustest välja selged sümpaatiad ja antipaatiad. Kahest erakonnast, Keskerakonnast ja EKREst, kirjutatakse kõige rohkem. Neist üht kujutatakse valdavalt positiivses ja teist negatiivses seoses. Sama tendents avaneb ka fotodel, kus domineerivad just nende kahe erakonna näod.

Ülejäänud erakondadest räägitakse samuti rohkem negatiivses toonis, kuid kahe eelpoolnimetatuga võrreldes siiski palju vähem.

Tinglikult võib uuringu kokkuvõtet käsitleda Moskva juhistena Eesti valijatele.

Uuringumaterjalid saad soovi korral alla laadida siit (eesti, vene ja inglise keeles).

Kui soovid lisakommentaare uuringu läbi viimise kohta, saada kiri aadressile [email protected].

Pildid: Avalehe foto Virginia State Parks/Flickr/CC, graafikud Propastop.