Kuidas puhastada Facebooki?

Libakontodest on viimasel ajal palju kirjutatud ning peamiselt käib jutt Eestis enimkasutatavast sotsiaalmeedia kanalist Facebook. Selliste kontode ning mõningate lehtede ja gruppide sulgemisest on raporteerinud ka platvorm ise, kuid need sulgemised on olnud pigem erandlikud ning tegemist on olnud välisriikide mõju all olevate kontode, lehtede ja gruppidega.

Suurem kontode sulgemise laine toimus Facebookis 2018. aasta kevadel, kui keskkond raporteeris 583 000 000 libakonto sulgemisest.

Vähem on räägitud Eesti-sisestest libakontodest ja nende sulgemistest. Suurima meediatähelepanu sai EKRE noorteorganisatsiooniga seotud libakontode võrgustik ning selle uudise tuules avastatud Jevgeni Ossninovskile kuuluv libakonto.

Kui vaadata näiteks eestikeelsete gruppide liimete nimekirju, saab ünsa pea selgeks, et anonüümsete kontode osakaal on pigem kasvamas kui kahanemas. Kontosid, mis ei kanna ilmselgelt inimese pärisnime, ega sisalda ühtegi inimese fotot, mille järgi teda tuvastada õnnestuks, tehakse üha juurde.

Facebooki kasutustingimused ütlevad selge sõnaga, et inimesel võib olla ainult üks konto ning ta peab keskkonnas kasutama sama nime, mida igapäevaelus. Samuti kohustub ta esitama enda kohta tõeseid andmeid.

Internetist libakontode sulgemise kohta infot kogudes leiab mitmeid Facebooki lehekülgi selle kohta, kuidas raporteerida valekontost või solvavast sisust, kuid praktilisemaid ja edu toonud kirjeldusi pigem napib.

Mida ikkagi teha libakontoga?

Kellelegi teisel, peale sotsiaalmeedia kanali, pole võimalik kontosid sulgeda, mistõttu tuleb ikkagi alustada kanalist endast.

Kui oled avastanud enda nime või pildiga libakonto, siis raporteeri sellest Facebooki vormi kaudu. Sellisest kontost tasub teada anda ka veebikonstaablile, kes võib saada sind aidata konto sulgemisega Facebookis. Kui oled veendunud, et leitud konto kujutab sind, kuid pole sinu kontrolli all, on tegemist suure tõenäosusega identiteetivargusega ning sellega tasub pöörduda juba politsei poole.

Kindlasti tasub paluda raporteerimisel ka sõprade abi, sest arvukam rapoteerimine tagab ka sotsiaalmeediakanali suurema tähelepanu.

Mõned aastad tagasi oli sarnase probleemiga silmitsi Dr Riina Raudsik, kes avastas Facebookist konto nimega Raudsik Riina. Täna Facebookist otsides leiab lisaks Dr Raudsiku päris kontole veel sama nimega tühja konto, millel aadressiks riina.raudsik.1.

Surnud lähedase Facebooki konto sulgemiseks on eraldi vorm ning selle kasutamist on pikemalt kommenteerinud veebikonstaabel.

Väärtusliku juhendmaterjali oma andmete kaitsmisest ja Facebooki privaatsusest on Andmekaitse Inspektsiooniga koostöös avaldanud Tarbija24.

Probleemsed grupid ja lehed

Sarnaselt libakontode sulgemisega, läheb ka probleemsete gruppide sulgemine vaevaliselt, kuid iga edukalt lõppenud sulgemisega suureneb kogemus ning paraneb koostöö Facebookiga.

Õnneks on tänaseks juba mitmeid näiteid selliste gruppide sulgemisest.

Eelmise aasta septembris sulges Facebook Eesti MMSi propageerijate grupi, kui reaalse ohu inimeste tervisele. Grupi sulgemiseks saatis Terviseamet põhjaliku taustamaterjaliga kirja Facebooki peakorterisse ning kaks nädalat hiljem oli grupp suletud.

2018. aasta oktoobris sulges Facebook Maksu- ja Tolliameti taotlusel mitu mokatubaka vahendajate gruppi. Sarnaselt Terviseametile kogus ka Maksu- ja Tolliamet mahukalt põhjendusi ja tõendusmaterjali grupi sulgemiseks. Praegu on saadud kogemuse põhjal võimalik keelatud tegevusega gruppe Facebookis juba kiiremini sulgeda.

Jaanuari alguses sulges Facebook palju meediakajastust saanud grupi ESTONERS, mis levitas Eesti-vastaseid materjale ning gruppi administreerisid libakonto tunnustega kontod.

Kuigi grupi sulgemise otsustas Facebook iseseisvalt, pärast mitmete libakontodest grupi administraatorite kõrvaldamist, viis selleni tõenäoliselt Riigikantselei eelnev aktiivne suhtlus sotsiaalmeediakanaliga.

Eelpool toodud näited on harvad, kuid siiski reaalsed ja edukad juhtumid globaalse suurorganisatsiooniga suhtlemisel probleemse sisu eemaldamiseks.

Probleem vale või vaenuliku sisuga vajab kindlasti suuremat tähelepanu ja inimeste aktiivsust Facebooki eestikeelse keskkonna puhastamisel. Kuigi solvamine, laim ja küberkius on Facebooki igapäevane osa, ei reageeri inimesed sellele piisavalt, et muutusi ellu kutsuda.

Eestis on avaldatud arvukalt materjale küberkiusamisest, laimamisest ja sellega tegelemisest, kuid neid internetist otsima asudes, leiad pigem suure hulga pikki tekste, mis inimest reaalselt edasi ei aita ning praktiliseks tegutsemiseks õpetust ei anna.

Fotod: Ian Britton/Flickr/CC; ekraanitõmmis Riina Raudsiku blogist; väljavõte Facebook keskkonnast.