Võitlus libakontodega: viis õppetundi

14.01.2019

Propastopi paljastatud valeuudisest alguse saanud sündmuste jada on viinud selleni, et paljud #ESTexitEU teemaviidet levitanud libakontod on tänaseks suletud. Kuidas tulemuseni jõuti ja mida juhtumist edaspidiseks õppida?

Kontode sulgemine toimib!
Rahuldustunnet pakub teadmine, et seekord ei jäänud Propastopi paljastus ja sellest tõukunud Postimehe artiklid tagajärgedeta. 10. jaanuari seisuga oli Facebooki poolt suletud kõik Estoners grupi algsete administraatorite libakontod.
Veelgi olulisem, kontode kustutamine on kaasa toonud ka kogu libaadministraatorite vahendatud sisu kadumise grupist ja grupiliikmete uudisvoost. Enam pole näha lõhestavaid meeme, propagandauudised, teemaviiteid jms. Valeinfo levimine on saanud efektiivselt piiratud.
Gruppi on jäänud modereerima kaks äsjaloodud administraatorikontot nimedega Desiree Chandler ja  Caroline Armstrong, mõlemad libakonto tunnustega. Nemad  saaksid kustunud sisu uuesti üles laadida, kuid see nõuab juba põhjalikku käsitööd.

Oluline on tõestus
Libakontodega võitlemiseks ei piisa lihtsalt väitmisest, et keegi tundub kahtlane. Tunded ja arvamused palju ei maksa, oluline on tõestus.
Kõige paremini töötab selline tõestusviis, kus pildiotsingu abil näidatakse libakontode fotomaterjali päritolu muudelt internetilehtedelt. Aitab nime seoste uurimine, näiteks saab tõestada, et selle nimega isik ei ole kunagi õppinud selles koolis, kus ta oma väitel hariduse sai. Kõik uuritavad kontod tuleb salvestada kuvatõmmiste või veebiarhiividena, vastasel juhul jääb hiljem, kui libakontod oma seadeid muudavad,  tõendusmaterjalist vajaka.
Muidugi kohaneb ka vastane. Selleks, et teha jälgede ajamine raskemaks, ei lae uued libakontod enam üles pilte, ei avalda taustainfot ega sõbraliste. Nüüd aga viitab selline salatsemine, et konto on kahtlane.

Igaüks saab aidata
Valeuudiste ja libakontode jälgede ajamisse on panustanud väga lai ring inimesi. Paljud tavalised some (sotsiaalmeedia) kasutajad on andnud teada kahtlastest kontodest. Teemat on arutatud blogides ja foorumites. Infot on levitanud arvamusliidrid, näiteks president Toomas Hendrik Ilves Twitteris. Palju on panustanud professionaalne ajakirjandus, eelkõige Holger Roonemaa ja Postimees.
Propastop peab just kõigi ühist panust põhjuseks, miks teema sai laiema kõlapinna kui mõni varasem mõjutamisjuhtum. Küll aga oodanuks veel suuremat tähelepanu juhtumile meediaväljaannete poolt: peale ühe Õhtulehe loo ja Vikerraadio saate ei ole kaks suuremat meediamaja pidanud vajalikuks oma lugejale libakontode võrgustikust teada anda.

Riigi sekkumine saab otsustavaks
Nagu on meedias öelnud Siim Kumpas valitsuse kommunikatsioonibüroost, nõudis Facebooki-poolset libakontode uurimist ka see ametkond. Tõenäoliselt viis kontode reaalse sulgemiseni just nende huvi, sest tavakasutajate hääl jääb somegigantide mõjutamiseks tihtipeale nõrgaks.
Näiteks püüdis kasutaja nimega Oksana Söderholm läbi kogu sügise Facebookile teada anda, et Estonersi samanimeline administraator on tegelikult libakonto. Tema protestid aga tulemuseni ei viinud.

Twitter nõuab veel tööd
Erinevalt Facebookist ei ole Twitteris libakontode sulgemine veel tulemust andnud. Heigo Ponn, Markus Roo ja Gennadiy Karpovi libakontod on endiselt avalikud. Tõenäoliselt on põhjuseks Twitteri liberaalsed kasutajatingimused: Facebooki reeglites on kirjas, et valekasutajate loomine on reeglitevastane ja viib konto sulgemsieni, Twitteris seda nii otseselt sõnastatud pole.
Twitteris on libakontode probleem palju ulatuslikum kui Facebookis. Kõigi kolme eespool nimetatuga seostub suur võrgustik, mis näib olevat loodud selleks, et sobival hetkel  vaenulikku propagandat võimendada.
Õnneks ei ole Twitter Eestis kõige populaarsem somekeskkond, see takistab libauudiste levimist.

Loe lisaks:
Propastopi lood valeuudisega seostuvatest libakontodest ja nende suurest arvust.
Postimehe artikkel Estoners administraatoritest ja selle jätkulugu.

Pildid: kuvatõmmised somekontodest.

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter