Vildakas tõlge tõi jõulukingiks propagandalaine

19. detsembri istungil võttis Riigikogu vastu seaduse, mis täpsustab muuhulgas, millisel juhul on kuritegu suhete pidamine välisriigi luureteenistusega. Sellist suhet nimetatakse seaduses Eesti Vabariigi vastaseks suhteks.

Teade seaduse vastu võtmisest avaldatakse samal päeval riigikogu kodulehel eesti keeles. Venekeelses tõlkes tehakse aga viga: “Eesti Vabariigi vastane suhe” tõlgitakse kui “Negatiivne suhtumine Eesti Vabariiki”. Sellises sõnastuses jätab tekst eksliku mulje, nagu hakataks seadusega karistama Eestit kritiseerivaid mõtteid ja arvamusi.

Vildakale tõlkele ei pööra keegi tähelepanu kuni 25. detsembri hommikuni, mil ERR venekeelne portaal avaldab uuest seadusest uudise, mis koostatud Riigikogu kodulehe põhjal. Uudise pealkirjaks on just seesama vildakalt tõlgitud lause “Negatiivsest suhtumisest Eesti vabariiki saab kuritegu”. Sama pealkirjaga avaldab ERR uudise ka venekeelne Postimees.

Seda, et uudise pealkiri on vastuolus sisuga, märgatakse Eestis kohe. Viga saab jututeemaks somes ehk sotsiaalmeedias, asjast teavitatakse ERRi ning Postimeest. 25. detsembri pärastlõunaks on neis portaalides uudiste pealkiri parandatud, some vahendusel esitab vabanduse ERR venekeelse portaali vastutav toimetaja Ekaterina Taklaja. Riigikogu lehel parandatakse tekst 27. detsembriks.

Parandamine jääb aga hiljaks. Vildakast pealkirjast on kinni haaranud Venemaa meedia ja see levib kiiresti. Sellest, et Eestis hakatakse  inimesi karistama negatiivse suhtumise eest, kirjutavad ERRile viidates  Interfaks, Lenta, Vzgljad, RenTV jt (lingid leiab otsingurobotist Propamon, kui otsida 25. detsembri uudiseid). Izvestija täiendab valeuudist kommentaariga, et Venemaa plaanib samuti vastu võtta seaduse, kus riigi ja ametnike solvamine on kuritegu.

Valeuudis ei saanud Venemaa meedias siiski nii laia levikut, et Propamon oleks näidanud punast ohusignaali. Kajastused piirdusid ühe päevaga. Venemaa uudisteagentuur Rosbalt avaldas koguni uudise, mis andis teada, et algne uudis oli vigane ja lisab, et veale juhtis tähelepanu eurosaadik Yana Toom. Postimehes on tänaseni üleval aga uudis, kus parandatud on pealkiri, sissejuhatav lõik sisaldab aga endiselt vildakat lauset.

Miks vildakas pealkiri nii kiiresti levis? See sobib Kremli poolt Eesti suhtes levitatava propagandanarratiiviga, nagu kiusataks siin inimesi nende meelsuse tõttu taga, eelkõige neid, kes räägivad vene keeles. Kui vale pealkiri ei  tundunud imelik Eesti toimetajatele, siis seda usutavam võis paista see Venemaa ajakirjanikele ning lugejatele.

Mida juhtumist õppida? Vigu juhtub kõigil, kuid vea heastamiseks ei piisa teksti parandamisest ja vabandamisest. Suhelda tuleks hoopis vildaka uudise avaldanud Venemaa meediakanalitega, andma teada äpardusest ja paluma parandatud uudise uut avaldamist. Näiteks 2017. aastal Kuldse maski juhtumi puhul selline suhtlus toimis, seda on rakendatud ka vigade puhul Lääne meediakanalites.

Keele- ja tõlkeapsudel põhinevaid propagandajuhtumeid on Eestis olnud varemgi.

Pidid: kuvatõmmised uudistest.