Müüdimurdja 4: Eesti majandus olla pekkis

Müüdimurdja rubriigis põrmustame narratiive, mida Kremli propagandistid Eesti kohta levitavad. Oleme tükkideks võtnud juba kolm müüti ja tõestanud, et Eesti ei astunud NSV Liitu vabatahtlikult, keelenõuded Eesti kodanikuks saamisel pole ahistavad ja eestlased ei ole fašistid.

Täna tõmbame liistule propagandaväite, nagu oleks Eesti majandus omadega kriisi serval.

Müüt: Eesti majandus vaagub hinge

Kus seda müüti levitatakse?
Müüdi kasvulava on Kremli mõju all oleva ajakirjanduse vestlussaated, arvamuslood ja ekspertide sõnavõtud. Sealt on müüdi siirded levinud sotsiaalmeediasse, osalt isegi Lääne ajakirjandusse. Linkide all on toodud mõned selliste meediatekstide näited, neid leiab arvukalt, kui otsida venekeelsest internetist märksõnu “Eesti+majandus”.

Mida propagandamüüt täpselt väidab?
Müüdil on rida alamteemasid ja variatsioone:
– Nõukogude Liidus olnud Eesti majandusega hästi, nüüd aga halvasti.
– Eesti majandus sõltuvat suurel määral Venemaast ja seepärast löövat Lääne sanktsioonid valusalt ka Eestit.
– Eesti majandus toimivat üksnes eurotoetuste najal ja kui need lähiajal lõppevad, siis tabavat Eestit krahh.
Kõige rohkem esineb ent üldist emotsionaalset ettekujutust, et “Eestis on majanduslikult halvasti”, müüdile iseloomulikult ei püütagi mõttekäike eriti põhjendada. Tunnuslikud on ebamäärased väited madalatest sissetulekutest ja kõrgetest hindadest, kaosest, läbikukkunud ühiskonnast, vihjed demograafilisele katastroofile.
Kõik see jutt ei käi üksnes Eesti kohta, majanduslikult läbi kukkunud riigi müüti sarnaste alamteemadega jutlustatakse ka Läti-Leedu suhtes.

Miks müüti levitatakse?
Müüt on osa Kremli siseriiklikust propagandast, mis õhutab nõukogude nostalgiat ja suurriklikku maailmavaadet. Levitades ettekujutust, nagu läheks impeeriumi haardest lahkunud väikeriigil halvasti, püütakse tõsta venelaste eneseteadvust, kasvatada toetust riiki valitsevale režiimile.
Müüdi teiseks eemärgiks on soov luua ebakindlust Eesti ühiskonnas. Kui siin elab palju inimesi, kes peavad majanduslikku olukorda halvaks, on see Kremli huvides.
Välispoliitiliselt proovitakse müüti levitades kasvatada toetust Venemaa-vastaste sanktsioonide kaotamisele ja Kremlile meelepärasele poliitikale.
Küllap on müüdi levimise põhjuseks halb informeeritus Eesti tänapäevast. Vene keeles pole just palju allikaid, mis annaks majandusest kaasaegse, objektiivse ja kallutamata pildi.

Kummutame propagandamüüdi

Eesti majandus maailma riikidega võrreldes
Riikide majanduse seisu väljendab hästi sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta (GDP per capita). Kui reastada maailma riikide majandus selle tunnuse järgi, on Eesti positsioon nimekirjas paranenud: 1995. aastal olime 54., 2017. aga 41. kohal.

Eesti majandus postkommunistlike riikidega võrreldes
Eesti majanduse käekäiku tasub võrelda ka endiste Idabloki riikidega. Kui 1995. oli Eestist eespool kuus riiki (Sloveenia 34., Tšehhi 36. Ungari 43. Slovakkia 44. ja Horvaatia 46. kohal), siis 2017. aastal kolm (Sloveenia 34., Tšehhi 37. ja Slovakkia 40.)
Ülevaatliku mulje Eesti käekäigust pärast taasiseseisvumist annab võrdlus Venemaaga, mis ei toeta majanduslikult läbikukkunud riigi müüti.

Eesti majandus ja sanktsioonid
Venemaa poolt kehtestatud vastusanktsioonide mõju Eesti majandusele on kindlasti olemas, eelkõige põllumajanduses ning transiidis. Viie aasta taguse ajaga võrreldes on eksport Venemaale täna umbes kolmandiku võrra väiksem: 2013. aastal 1,4 mld eurot, 2017. aastal 0,9 mld eurot. Siiski tuleb tähele panna, et kaubavahetus Venemaaga moodustas kõigest 7% Eesti 2017. aasta ekspordist.  Seegi number ei toeta propagandamüüti vastusanktsioonidest põhjustatud majanduskrahhist Eestis.

Eesti ja eurotoetused
Eesti saab 2020. aastani 4,4 miljardit eurot eurotoetust aastas. Pärast 2020. aastat algab uus EL eelarveperiood ja tõenäoliselt Eesti toetussummad vähenevad. Rahandusministeeriumi hinnangul võib Eesti hakata saama 40% vähem, umbes 2,9 miljardit eurot aastas.
Eurorahade vähenemine ei tähenda Eesti majanduse katastroofi ühel lihtsal põhjusel: hakkame vähem raha saama just selle pärast, et oleme majanduslikult edukad. Pikas perspektiivis soovime saada nii rikkaks, et muutuksime toetuste saajatest nende jagajaks.
Loe mõjudest täpsemalt Äripäevast, Postimehest ja rahandusministeeriumi blogist.

Palgad kasvavad, tööpuudus on madal – kas Eesti majanduses siis probleeme polegi? Kindlasti on, näiteks konjunktuuriinstituut loetles tervelt 15 murekohta, tavainimesele neist ehk õige arusaadavam sissetulekute ebavõrdus. Siiski ei anna kõik see erilist alust ühekülgselt propagandistlikule pildile, mida Kremli meedias Eesti majandusest maalitakse.

Müüt purustatud!
2018. aasta seisuga võib öelda, et Eestil pole majanduslikult kunagi varem nii hästi läinud.

Lisalugemist:
Gapminder.org koondab ja esitab statistilist infot maailma maade kohta, allikaks maailmapank, IMF jt.
Eesti-Venemaa majandussuhetest eesti, vene ja inglise keeles.

Foto: Thomas Hawk/Flickr/CC. Infograafika: Propastop (vaata nkasutusõigusi siit).