Legend valgetest sukkpükstest

Idanaabri propagandalegend valgetes sukkpükstes (Белые_колготки) naissnaiperitest, kes pärit peaasjalikult Balti riikidest on saanud veerandsaja aasta jooksul pea iga Venemaaga seotud sõjalise konflikti lahutamatuks osaks.

Viimati mainiti Balti riikidest pärit naissnaiperite osalemist 2017. aasta lõpus, mil neid olevat nähtud Donbassi okupeeritud aladel. Enne seda liikusid jutud nende osalemisest Ukraina-Venemaa konfliktis 2014. aastal ning veel varem 2008. aastal Lõuna-Osseetia sõjas.

Kuigi legend oli liikvel ka varem ning kuulujutte liikus valgete sukkpükste osalemisest Afganistani sõjas, siis aktiivse kasutuse algust saab fikseerida esimese ja teise Tšetšeenia sõjaga, millest esimest peeti aastatel 1994- 1996. Väidetavalt võeti selle sõja ajal kinni Shamil Bassajevi rühmituses võidelnud nooruke snaiper nimega Jelena, kelle hüüdnimeks olevat olnud „Lolita“. Seda kinnipidamist pole Vene võimude poolt kinnitatud, kuid see on üks esimesi lugusid, kus „valge sukkpüks“ õnnestus kinni pidada.

Samuti mainitakse neid ka 1991. aasta jaanuaris toimunud Vilniuse veresauna lugudes, kus nad olevat tulistanud omasid.

Valgete sukkpükste koondnimetust kandva naissnaiperite legend ulatub seega aastakümnete taha ning on omandanud aastatega juurde küpsust ja detaile. Valgete sukkpükste all mõledakse amatsooni välimusega blonde naisvõitlejaid Baltikumist, kes on kõik olnud seotud laskesuusatamisega ning seetõttu omandanud eeskujuliku laskmistäpsuse. Neid peetakse jõhkrateks ja külmaverelisteks, kuna nad tapavad ainult meessoost sõdureid ja ajateenijaid ning sihivad tihtilugu kubeme piirkonda. Propagandalugudes on nad alati Venemaa vastased võitlejad, kes teenivad konfliktikolletes raha.

Valgetele sukkpükstele on pühendatud nii ingliskeelne, kui ka venekeelne Wikipeedia lehekülg, kuhu on kogutud ülevaatlik materjal legendidest nende osalemise kohta erinevates sõjakolletes.

Naiste osalemine sõjas pole kellelegi üllatuseks ning nõukogude sõjavägi on eraldi koolitanud välja ka naissnaipereid, kelle 1917. aastal alanud ajaloost, saab pikemalt lugeda siit.

Legend on Venemaa folklooris hästi juurdunud ning leiab aeg-ajalt uuesti kasutust. Tänapäeval võib selle levitamise põhjusena näha soovi kasutada minevikus kinnitunud kõlavat lugu Venemaa elanike seas Balti riikide suhtes negatiivse meelsuse kujundamiseks.

Foto: ekraanitõmmis Moskva24 kodulehelt.