Propagandasõnastik – Sotsiaalne sahkerdamine

Sotsiaalne sahkerdamine (social engineering) on mõiste tehnika kirjeldamiseks, millega inimeste nõrkusi ära kasutades pannakse nad vabatahtlikult tegema asju, mida tavasituatsioonis ei tehtaks, nagu näiteks andma võõrastele ligipääsu piiratud infole, laskma tundmatut kaitstud territooriumile aga ka järgima ideid, mida iseseisvalt ei toetataks.

Turvalisuse valdkonnas on sotsiaalse sahkerdamise näol tegemist omakasupüüdliku manipulatsiooniga, mille juured ulatuvad kaugele minevikku, kuid mis sai täiendavat hoogu arvutite ning interneti tekkimisega. Lihtsal inimestevahelisel suhtlusel põhinevast mõjutamisest kasvas välja tehnosotsiaalne manipulatsioon, mille käigus üritatakse samu inimlikke nõrkusi ära kasutada tehniliste lahenduste kaudu, nagu näiteks õngitsuskirjad, kloonlehed, vale-identiteedid, pahavarad ja viirused ning palju muud.

Lahendused, mis võimaldavad manipuleerida inimesega selliselt, et ta loovutab vabatahtlikult tema käsutuses oleva info või ressursi.

Üheks iseloomulikumaks näiteks saab pidada rahvusvahelise küberkaitse suvekooli käigus loodud vale-identiteeti nimega Anna Malvara. Katse käigus loodi liba-identiteet, mille Facebooki kontoga meelitati liituma sadu inimesi, sealhulgas ka arvukalt ühiskonnas olulistel positsioonidel olevaid inimesi. See oli küll kõigest esimene samm edasiseks info õngitsuseks või manipulatsiooniks, kuid edu saavutamise lihtsus tõestas tehnika jätkuvat tomimist.

Poliitikateadustest lähtuvalt on aga sotsiaalne sahkerdamine manipuleerimine inimgruppidega, kus teaduslike analüüside põhjal saadud andmetest lähtudes sotsiaalseid gruppe enda huvides mõjutada ja suunata. Viimased aastad on toonud suuri arenguid tehnoloogiate kasutamise kohta selles valdkonnas ning ka mitmeid paljastusi mahukate manipulatsioonide korraldamistest.

Eesti Päevaleht avaldas juulis artikli inimhäkkimisest, kus selle valdkonna ekspert Jenny Radcliffe ütleb välja tõsiasja, et tehnoloogia arenedes on üha olulisem (loe lihtsam) inimesi häkkida.

Sõltumata lähtekohast, kas ohus on andmete või demokraatia turvalisus, on selle tehnika vundamendiks nõrgad kohad inimloomuses.

Foto: José Pedro Costa/Flickr/CC