Viis ideed Kremli propagandakanalite ohjeldamiseks

Oktoobris leidis ajakirjanduses taaskord laialdast kajastamist Kremli telekanalite teema. Märgiti ära muutused propagandakanalite vaadatavuses ja arvutati kokku summad, mida Eesti televaatajad nende kanalite eest Venemaale maksavad.

Propagandakanalite teema käib Eesti meedias hilissügiseste lainetena, näiteks viimati detsembris 2017, ajendatuna Raul Rebase artiklist ning brittide uuringust, enne seda aga novembris 2016.
Probleemi teadvustatakse, ent lahenduste leidmisel pole tegudeni jõutud. Küllap on põhjuseks ebaselgus, kes selle küsimusega riigi tasandil tegelema peaks. On see kultuuriministeerium, tehnilise järelevalve amet või hoopis mõni kolmas ametkond?
Näib, et puuduvad ka ideed, mida täpselt ikkagi ette võtta. Diskussioon piirdub väitlemisega kanalite sulgemise ja lahti jätmise ümber. Selgi korral leidus mitu eksperti, kes pidasid vajalikuks rõhutada, et sulgemine pole hea mõte, pakkumata omalt poolt alternatiive.

Propastop leiab, et olemas on palju rohkem lahendusi kui “paneme kinni” ja “ärme tee midagi”. Iga allpool oleva meetme rakendamine aitaks kaasa Kremli propagandakanalite mõju vähenemisele Eestis.

1 Propagandakanalite kaotamine tasuta pakettidest
Praegu leiame Kremli telekanalid Telia, Elisa ja STV põhipakettidest, nende vaatamise eest lisatasu maksma ei pea. Kui liigutada propagandakanalid tasulistesse pakettidesse, saab nende vaadatavust vähendada. Tasuta vaatamiseks saab jätta need venekeelsed kanalid, mis vaenulikku propagandat ei edasta.
Meetme teeb kergesti rakendatavaks tõsiasi, et see ei sõltu riigi initsiatiivist. Muutuse saavad ellu viia teleteenuste pakkujad omal algatusel, vastu tulles avalikule huvile.
Kui aga firmadel peaks motivatsiooni nappima, saab neid survestada tarbijate poolt. Rahvusvahelised ettevõtted on tundlikud boikotikampaaniatele, näiteks Walmarti ja Adidase juhtumis korjati tarbijate survel müügilt nõukogude sümboolikaga kaup. Propastop on kindel, et sarnase aktsiooni käivitamine Eestis tooks kaasa Kremli kanalite kadumise põhipakettidest.

2 Vaatajale kanalite propagandistliku olemuse teadvustamine
Praegu on Kremli propagandakanalid eetris ühegi märketa, et need on Eestile vaenulikud. Selline tähistus aitaks vaatajal kanali olemusest paremini aru saada ja mõjutustegevust läbi näha.
Selgitava info kuvamiseks saab saatele lisada subtiitreid või kuvada ekraanile püsimärgistuse, millist ideed oleme varem propageerinud.
Võimalik on läbi viia ka erinevaid kommunikatsioonikampaaniaid muudes kanalites, näiteks teha selgitustööd telekavades või saata vaatajatele koju propagandakanalite olemust avav otsepostitus.
Lahenduse eelduseks on riigi initsiatiiv, mis sunniks propagandakanaleid end välismaiste agentidena arvele võtma. Just sel viisil on meedia reguleerimine arenenud näiteks USAs.

3 Üksikute saadete nähtavuse piiramine
Mõned meediaeksperdid toovad välja, et inforünnakuid esineb vaid väikeses osas kõnealuste kanalite saadetest (uudised, vestlussaated), ülejäänud on seriaalid, filmid ning meelelahutus, millel otsene propagandistlik alltekst puudub.
Tehniliselt on võimalik peatada just propagandat edastavate saadete edastamine, asendades need pimeda ekraaniga või Eestis toodetud neutraalse uudistesaatega, säilitades vaba juurdepääsu ülejäänud sisule.

4 Kanalite edastamise saab ajutiselt peatada
Kui propagandakanalite lõplik sulgemine võib kõlada liiga karmilt ja kardame sellise sammuga kaasnevaid süüdistusi sõnavabaduse piiramises, saab rakendada pehmemalt mõjuvat kanalite ajutist levist kõrvaldamist. Piirangut saab rakendada näiteks mõned kuud ja panna selle pikendamine sõltuvusse räigete propagandarünnakute puudumisest kanalite sisust.
Leedus on ajutisi piiranguid rakendatud, kaasnevad kogemused saab Eestis läbi analüüsida ja seotud probleeme vältida.

5 Vaenuliku kanali sulgemine pole eriline julgustükk
Kremli kanalite keelamine pole tänapäeval enam midagi erakordset, seda on teinud Kremliga sõjajalal Ukraina, samuti Moldova, Kasahstan, Leedu ja Läti, aga ka näiteks India. Venemaa propagandatelevisiooni on sulgenud USA, samaga on ähvardanud Ühendkuningriigid. Seega, kui Eesti sama teed läheks, leiaks ta oma peamiste liitlaste poolt mõistmist.
Muide, ka Eestis on propagandakanaleid “suletud” – pärast Pronksiööd peatati nende edastamine Tallinna ja Tartu vanglates. Pole teada, kas keeld tänaseni kehtib.

Kas sul tekkis seda postitust lugedes ideid, mida Kremli propagandakanalite vastu veel ette võtta saaks? Jaga oma mõtteid Facebookis.

Foto Jeremy Cherfas /Flickr /CC