Matvijenko korraldas diskrimineerimissüüdistuste tulevärgi

Eelmise nädala lõpus toimus Moskvas II rahvusvaheline antisemitismi, rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise konverents „Kaitses tulevikku“, mis andis esinejate väljaütlemistega täiendavat hoogu Läti ja Eesti vastu suunatud rünnakuteks mittekodanike diskrimineerimise teemal.

Konverentsil esinenud Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko ütles, et Euroopa keskmes on faktiliselt loodud etnilise segregatsiooni ja apartheidi tsoonid „Ma pean silmas 300 tuhandet vene keelt kõneleva inimese eraldamist alandavasse „mittekodaniku“ staatusesse. Neil pole mitte ainult takistatud poliitikas osalemine, vaid ka mitmed nende õigused on piiratud.“

Sellest lausest piisas, et vormida venekeelsesse meediasse lugusid pealkirjaga „Läti ja Eesti on loonud Euroopasse apartheidi tsoonid“, „Läti võimud on loonud segregatsiooni tsoonid, et piirata venekeelsete inimeste õigusi“, „Valentina Matvijenko süüdistab Eestit ja Lätit apharteidi ja segregatsiooni tsoonides“ jne.

Matvijenko ettekandes oli püssirohtu ka teisteks Euroopat süüdistavateks pealkirjadeks. Ta tõi sisse ka russofoobia teema, öeldes, et on märgata russofoobia kasvu, mida kasutatakse „teatud jõudude“ poolt mõnedes riikides, et vastanduda Venemaale ja selle poliitikale luua mitmekülgne maailm. „Näiteid ei pea kaugelt otsima. Me kõik teame ja võime nimetada neid riike nimepidi, kus tehakse avalikult vaenulikku ja isegi vihkavat propagandat teiste inimeste suhtes, toimub natsikurjategijate ja nende abiliste heroiseerimine. Kus õigus emakeeles õppida ja infot saada on piiratud ja takistatakse ligipääsu rahvuskultuuri väärtusele.“

Nendest lausetest sündis mitmeid pealkirjad russofoobia ja natsismi teemadel. Näiteks „Matvijenko: me ei saa lubada demokraatiat kasutada natsismi taassünni varjamiseks“, „Matvijenko: Venemaal pole antisemitismi, aga Läänes „tõstavad pead“ selle levitajad“, „Matvijenko teatab maailmas kasvavast russofoobiast“.

Väljaanded on seda „kulda väärt“ materjali kasutanud üsna loovalt. Mitmed on toonud sisse 2014. aastal Venemaalt lahkunud muusikakriitik Artemi Troitski idapiiri taga laineid löönud kriitika, milles ta võrdles Eestit Lõuna-Aafrikaga seal valitsenud apartheidi perioodil. Mitmed väljaanded on materjalile juurde pookinud eelmiste aastate lugusid sarnastel teemadel ning kõlavaid tsitaate Lavrovilt, Peskovilt, Bäckmanilt ja teistelt.

Selleks, et mitte lasta loodud kontekstil raisku minna pidasid mõned Venemaa propagandavõrgustiku väljaanded vajalikuks avaldada lugusid, mille pealkiri ning põhiline sõnum oli, et Venemaal ei esine antisemitismi, ksenofoobiat ja rassismi.

Tähelepanuväärne on segregatsiooni mõiste uuest avalikkuse ette toomine. Kas on tegemist Matvijenko valimiskampaania nurgakiviga, näitag aeg. Russofoobia mõiste kasutamise olulisest tõusust on kirjutanud analüüsi DFRLab, tuues välja, et seda mõistet asuti jõuliselt levitama pärast Krimmi vallutamist 2014. aastal.

Valentina Matvijenko, kes on pidanud nii Venemaa asepeaministri ametit, kui olnud ka St Peterburi linnapea, paistis viimati Eesti suunal tehtud avaldustega silma 2017. aasta mais, kui avaldas arvamust, et Eesti ja Venemaa piirileppe ratifitseerimisega edasiliikumises on küsimus Eestis, mitte Venemaas.

Foto: Raido Pajula/Scanpix/Postimees; Matt Barber/Flickr/CC