Propagandasõnastik: desinformatsioon

29.10.2018

Tänapäeval palju kasutatav sõna desinformatsioon (inglise keeles disinformation) tuleb venekeelsest sõnast дезинформация, mille algupära seostatakse aktiivse kasutuse tõttu Nõukogude Liiduga.

Mõiste, mida 1952. aastal välja antud Suur Nõukogude Entsüklopeedia seletas kui väärinfot, mille eesmärk on eksitada avalikku arvamust, ilmus Lääne sõnaraamatutesse suhteliselt hilja, alles 1980. aastate teises pooles ning kirjeldab desinformatsiooni, kui tahtlikult ja teadlikult levitatavat väärinfot, eesmärgiga mõjutada avalikku arvamust.

Inglise keeleruumis käib sõna disinformation paaris sarnase sõnaga misinformation, mille definitsioonis eristab kahte mõistet väärinfo levitaja teadlikkus. Disinformationi puhul levitatakse väärinfot teadlikult, misinformationi puhul teadmatusest. Eesti keeles misinformationi mõistele hea vaste puudub.

Wikipedia andmetel jääb mõiste desinformatsioon kasutuselevõtt 1923. aastasse, kui Riiklik Poliitikavalitsus GPU (Государственное политическое управление) asejuht Jossif Unšliht käis välja mõtte luua desinformatsiooni bürood (Бюро дезинформации).

Kui algselt oli desinformatsioon üks osa propagandast, täpsemalt tuletis musta propaganda ühest harust, siis tänapäeval on ingliskeelses inforuumis sellest saanud Venemaa propaganda sünonüüm ning andnud nime paljudele Kremli mõjutustegevuse paljastamisega tegelevatele ettevõtmistele nagu näiteks EuvsDisinfo, Disinfo Review, Disinfoportal või Disinfo Digest.

Eesti jääb ajaloolise tausta tõttu täna veel mõistet kitsamalt vaatlevate piirkondade hulka. Sellist arvamust kinnitab ka Eestis välja antud propaganda sõnastik, kus öeldakse, et desinformatsioon on propagandasõjas levitatav informatsioon, mis propaganda subjektile teadaolevalt pole õige või tõeline.