Propagandarünnakud, mis ei levinud

Täna saab täis kaks kuud päevast, kui monitooringurobot Propamon näitas taset “palju” – see tähendab päeva üle 20 Eestit puudutava kajastusega Venemaa meedias. Reeglina tähendab nii kõrge nivoo Eesti-vastast propagandarünnakut. Sellised meediatormid on saanud tänavu regulaarseks, lahvatades keskmiselt korra kuus.

Suhteline vaikus ei tähenda, et Kremli meediamasin on meid unustanud. Propaganda korjesaidid nagu Baltnews ja Sputnik tootsid ka nendel kuudel hulga nuppe, arvamuslugusid, libauudiseid ja poolvalesid Eesti kohta. Need infokillud korjatakse kokku vahendusportaalide nagu näiteks EADaily poolt ja söödetakse võimendamiseks ette suure levikuga meediakanalitele.

Toome siinkohal valiku pentsikumatest propagandaseemnetest, mis septembris ja oktoobris meediadžunglis levisid, ent laiemaks meediasündmuseks ei idanenud.

Eesti meedia valetavat
10. oktoobri Postimehes kirjutas Holger Roonemaa spioneerimise eest vangi mõistetud Aleksei Vassiljevist. Loo avaldas inglise keeles ka uuriva ajakirjanduse väljaanne Re:Baltica, pealkirjaga “Spioon, kelle Venemaa unustas”.
Need artiklid läitsid mitu kajastust Kremli propagandameedias. Näiteks süüdistas Venemaa saatkond Eesti meediat valetamises ja kinnitas, et aitab Vassiljevit igati. Vladimir Linderman, Sputniku kaastöötaja Lätis, Eestis soovimatuks isikuks kuulutatud äärmuslane, otsis aga artiklitest vasturääkivusi, püüdes nii punuda vandenõuteooriaid Eesti “spioonifoobiast”.
Kremli meedia püüab juba Vassiljevi kinnipidamisest saati jätta muljet, et mees on süütu ja Eesti on ta põhjuseta vangi pistnud.

Ukraina töölised Eestis olla terroristid
Oktoobri alguses leidis levitamist Venemaa politoloogi Dmitri Solonnikovi mõttekäik, et Eestis töötavad Ukrainast pärit inimesed ei erine terroristidest. Ukrainlased võivat ohustada Eesti elanikke, kuivõrd neil on relvastatud tegevuse kogemus kodumaalt.
Looga püütakse tekitada lõhet eri rahvusgruppide vahel. Kasutatakse propagandatehnikat, kus süüdistused saavad alguse ekspertide ebamäärastest “arvamustest”. Need lausekatked võimendatakse kindlas kõneviisis pealkirjadeks, luues nii valeuudiseid.
Näiteks sellise tehnikaga puhuti suureks vale, nagu kavatseks Eesti  rünnata Venemaa tuumajaamu.

Tuumarelv Eestisse
Septembris püüdsid Sputnik ja Baltnews levitada Venemaa meedias pealkirja, et Eesti inimesed soovivad siia tuumarelva paigutamist.
Mõttekäigu käis välja grupp nimega Neutraalne Eesti. Sama nimega Facebooki kogukonnast ei selgu, mis rühmitusega on tegu. Tänase seisuga ei tööta end rahvaliikumiseks nimetava grupi koduleht, kuid Google cache kaudu saab lugeda lehel olnud mõtteid: “Kui soovite, siis võite meid nimetada anonüümseks trollivabrikuks.” “Oleme tüdinenud pidevast Venemaa hirmus elamisest ja Venemaa suunal haukumisest.” “Me ei pea enam kulutama iga aasta sadu miljoneid kaitsekulutustele.”
Propastopi hinnangul püüab grupp rammusate pealkirjadega meedias tähelepanu võita. Kas nad on provokaatorid ja Kremli eesmärkide edendajad, vajab veel selgitamist.

USA arendavat Eestis biorelva
Oleme ka varem kirjutanud vandenõuteooriast, mille järgi töötab USA Venemaa naaberriikides välja bioloogilist relva. Septembris arendas teemat Venemaa armee meediakanal Zvezda. Teooria on punutud ümber “Lugari keskuse”, USA senaator Richard Lugari loodud organisatsioonist, mis biorelva edendavat. Vandenõuteooriat õhutab Gruusia opositsioonipoliitik Igor Giorgadze, tema sõnul olla Gruusias kümneid selliseid laboreid.
Teema on servapidi seotud Eestiga, sest loo põhjal asuvat biolaborid ka Eestis. Tõestust või dokumente selle kohta pole toodud.

Venemaa nõudku Eestilt kompensatsiooni
Propagandameedias köeb madalal tulel edasi ka okupatsioonikahjude kompensatsioonide teema. Kõiki käsitlusi ühendab püüd näidata, et okupatsiooni Eestis polnud, saati siis veel mingeid kahjusid.
Näiteks Rebaltica artiklis loetakse “Okupatsiooni valget raamatut” ja nimetatakse selle sisu absurdiks. Vzgljadi kaasautor Anton Krõlov püüab aga levitada mõttekäiku, et hoopis Venemaal on põhjust Eesti käest kompensatsiooni nõuda.

Piltidel kuvatõmmised loos viidatud artiklitest.