Kui palju mõjutati Läti valimisi välismaalt?

Koostasime kuu aega tagasi nimekirja meetoditest, kuidas välisriigid kõige tõenäolisemalt Eestis Riigikogu valimistesse sekkuda võiksid. Eelmise pühapäeva Läti parlamendivalimised pakkusid võimaluse nimekirja paikapidavust kontrollida. Käime meetodid punkt-punktilt üle ja vaatame, millised sekkumised lõunanaabrite juures aset leidsid.

1. Kommunikatsioon Kremli kanalites
Mitmed ajakirjandusväljaanded tõid viimastel kuudel esile, kuidas Venemaale kuluvas  meedias suunati Läti vaatajaid kindlate parteide poolt hääletama. Näiteks uurimiskeskus DFRLab kujutas graafiliselt, kuidas venemeelseid erakondi Kremli propagandameedias toetati. Uuriva ajakirjanduse väljaanne Re:Baltica osutas samale tendentsile.
See mõjutamisviis saab kõige levinumaks tõenäoliselt ka Eesti valimiste juures.

2. Kompromiteeriva info lekitamine
Puuduvad andmed, et Läti valimistel oleks seda mõjutamismeetodit rakendatud. Läti poliitikute kohta kirjutati välismaa meedias nii mõndagi, aga ükski lugu ei kvalifitseerinud tõsiseltvõetavaks paljastuseks, mis oleks võrreldav näiteks Hillary Clintoni kirjavahetuse avaldamisega USA presidendirallis.

3. Trollide tegevus
Vaatamata elavale diskussioonile somes (ehk sotsiaalmeedias) ja kommentaariumites puuduvad viiteid, nagu oleks Läti valimisi välismaiste tasuliste trollide abil suunatud.

4. Mõjuagendid
Sarnaselt Eestiga on ka Lätis palju poliitikute tembeldamist välismaa käepikendusteks, mõjuagentideks ja kasulikeks idiootideks – põhjuseks Kremli propaganda jutupunktidega haakuv retoorika. Näiteks Veiko Spolitis kirjutas Eesti Päevalehe arvamusloos, kuidas erinevad poliitilised jõud kasutasid valimiste eel Lätist rääkides “läbikukkunud riigi” narratiivi. 
Kas sellised väljaütlemised on siiras poliitiline platvorm, kommunikatsioonitehnoloogia tähelepanu äratamiseks või mõjuagendi tegevus? Ühtegi uut paljastust selle kohta, et Läti poliitikas osaleks piiri tagant raha saavaid isikuid nende valimiste eel igatahes polnud.

5. Reklaami varjatud ostmine sotsiaalmeedias
Re:Baltica andmetel seda meetodit Läti valimistel näha ei olnud.

6. Provokatsioonid
Provokatsioonina võib tõlgendada “Läti Facebooki” Draugiem.lv häkkimist. Valimispäeval tervitas kunagisse populaarsesse ühismeediaplatvormi sisenejaid sõnum, mis andis “Läti seltsimeestele” teada “Vene maailma” piiride avarusest. Kelle poolt selline rünne ette võeti, pole veel selgunud.
Omalaadseks poliitiliseks häppeningiks saab pidada ka Kremlimeelse aktivisti Aleksandr Gaponenko vahi alla võtmist kevadel, põhjuseks valeuudiste levitamine. Sündmuse üle lõi Venemaa propagandameedia palju lärmi ja püüdis seda siduda Läti haridusreformiga. Ilmselt mõningane mõju valimistulemusele sellel aktsioonil oli.

Siiski võib kergendusega öelda, et peale mõnede erakondade upitamise Kremli propagandameedias olulist välismaist sekkumist Läti valimistesse ei toimunud.  Kas sama moodi läheb Eestiski? Hoiame teemal jätkuvalt silma peal, endiselt on jõus üleskutse anda Propastopile teada kõigest, mis tundub lugejatele valimiste mõjutamisena piiri tagant.

Pildid: Läti Seimi hoone. Foto Jorge Lascar / Flickr / CC. Kuvatõmmis Draugiem.lv lehest.