Selle sügise mood on faktikontroll

04.10.2018

Libauudiste leviku hoogustumise ning Euroopa Parlamendi ja kümnete siseriiklike valimiste lähenemisega on hakatud üha aktiivsemalt rääkima faktikontrollist. Oleme seda teemat põgusalt avanud ka varem ning nüüd võtsime vaadata, kuhu selles vallas Euroopas liigutakse.

Ühtset nägemust faktikontrolli olemusest märgata pole ning iga aktivistide grupp läheneb probleemile oma äranägemise järgi. Aastakümneid oli faktide kontrollimine ajakirjaniku töö osa ning materjali loomisel ja avaldamisel kõige alus. Täna tekib aga ajakirjandusväljaannete juurde või neile lisaks faktikontrolli algatusi, mis tegelevad meedias avaldatud materjalide faktikontrolliga.

Sisu tõesust proovitakse tuvastada erinevaid meetodeid kasutades ning lähenemisi selleks on seinast seina. Mitmed väljaanded on rakendanud tööle oma suurendatud jõududega faktikontrolli nagu näiteks Reuters, Le Monde, Der Spiegel, BBC jne. Käivitatud on sisu kontrolli tööriistu erinevatele brauseritele.

Faktikontrolli ja tõese sisu tähtsust on rõhutamas ka mitmed meediaväljaandeid liitvad organisatsioonid ja ettevõtmised nagu näiteks CrossCheck, The Trust Project või IPSO. Viimane on Inglismaal tegutsev ajakirjandusväljaannete ühendus, kes lõi kvaliteetse sisu tõendamiseks graaflise märgi, mida nende organisatsiooni kuuluvad väljaanded saavad oma väljaannetel kasutada.

Igapäevase faktikontrolliga tegelevaid ettevõtmisi saab jagada suures plaanis kaheks – ühed tegelevad kõikvõimalike libauudiste ja pettuste avastamise ning paljastamisega, teised aga keskenduvad poliitikute väljaütlemiste kontrollimisele ja eksimuste avaldamisele.

Üldiste libauudiste ja pettuste paljastamisega tegeleb näiteks Djekdet Taanis, Kobuk ja Mimikama Austrias, 20minutes Fake Off Prantsusmaal, EchtJetz Saksamaal, Ellinika Hoaxes Kreekas, Nieuwschecker Hollandis, Faktiskt Rootsis ja Faktabaari Soomes. Sarnaseid ettevõtmisi leiab pea igast Euroopa riigist ning mõnes on neid koguni mitu.

Teine, sama mahukas grupp faktikontrolli ettevõtmisi tegeleb poliitikute väljaütlemistega. Sellest grupist üks silmapaistvamaid on Poolas, Tšehhis ja Slovakkias tegutsev Demagog, mis jälgib poliitikute debatte ning kontrollib seal esitatud fakte. Poliitikute väljaütlemistega tegeleb näiteks ka Faktograf Horvaatiast, Fakt ist Fakt Austriast ning ka Rootsis tegutseva Faktiskt materjalidest väga suur osa vaatleb poliitikat. Poliitikute väljaütlemiste kontrollimine moodusab suure osa kõigist faktikontrolli ettevõtmistest.

Faktikontrolli aktivistid tegutsevad kas vabatahtlikult, taotledes kulude katmiseks vahendeid erinevatest fondidest või on nad ellu kutsutud ajakirjandusväljaannete endi poolt ning tegutsevad toimetuste juures.

Eraldi tasub tähelepanu pöörata Hispaanias tegutseva faktikontrolli ettevõtmisele Maldita, millel on valeinformatsiooni paljastamiseks nii koduleht kui ka telesaade laSexta kanalil, saatejuhiks kogu ettevõtmist vedav karismaatiline Clara Jiménez Cruz. Tegevust rahastatakse annetustest, vältides teadlikult riigi fondidest raha taotlemist.

Eestis on faktikontroll edenenud lainetena valimistekampaaniate aegadel ning siis on kontrolli alla võetud põhiliselt poliitikute väljaütlemised. Eesti ajakirjanduse hea kvaliteet ei tekita otsest vajadust igapäevaseks faktikontrolliks, vaid pigem peaks senisest aktiivsemalt tegelema poliitikute sõnumite ja kasutatavate mõjutusvõtete analüüsiga.

Jaga ja arutle:
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter