Avati mälestuskivi küüditajale

Idapiiri taga, Pihkva oblasti Dno linnas avati 21. septembril 2018 mälestusmärk Arnold Merile. 

Kiri mälestuskivil teatab, et 1941. aasta juulis organiseeris Punaarmee sideüksuse politruki asetäitja Meri samas paigas kaitset “fašistliku dessandi” vastu, sai haavata ja teenis selle kõige eest Nõukogude Liidu kangelase tiitli. Lisatud on üleskutse möödakäijale langetada pea, kuna kangelaste teod olla surematud.

Kivil puudub viide Arnold Meri teise surematu teo kohta – 1949. aastal osales ta Hiiumaal küüditamise organiseerimises. Sellega seoses algatati Meri suhtes 2007. aastal Eestis kriminaalasi, teda süüdistati genotsiidis. Protsess jäi pooleli kohtualuse surma tõttu 2009. aastal. Meri ise tunnistas osalust küüditamisel, kuid ei pidanud oma rolli oluliseks.

Mälestuskivi avamine Venemaal pole üksnes raukadest sõjaveteranide ettevõtmine, vaid seda toetas kohaliku omavalitsuse kaudu Venemaa riigivõim. Sündmus on otseselt impeeriumimeelse ajalookäsitluse ja suurriikliku propaganda teenistuses. Juhuslik pole sõna “fašistlik” poetamine teksti. Arnold Meri oli eluajal “antifašistide liikumise” käilakuju Eestis, esindades Kremli lõhestava poliitika instrumentideks olevaid võrgustikke. Fašismisüüdistus on aga Venemaa meedias siiani Eestile sage etteheide.

Arnold Meri mälestusmärgi avamise plaane on peetud ka Eestis. Viimati oli selline ettevõtmine jutuks näiteks 2017. aastal, kui järjekordse ühiskonda lõhestava objekti püstitamise mõtteid mõlgutas kremlimeelne propagandist Dmitri Linter. 

Kivi avamine ei saanud meedias erilist tähelepanu. Sellest kirjutas Pihkva oblasti koduleht ja kohalik ajaleht. Sündmuse märkisid ära Venemaa propagandakanalid Regnum, Sputnik ja Baltnews.

Uudise avaldasid ka Postimehe ja Delfi venekeelsed versioonid. Kurioosumina kasutavad need Eesti meediakanalid sündmusest kirjutamisel sama sõnastust mis Venemaa propagandameedia. Meri tituleeritakse kangelaseks, neofašismi vastu võitlejaks, tema teod olla eeskujuks noorele põlvkonnale. Mingil moel ei kirjutata Meri rollist küüditamises.

Propastop peab sellise ühekülgselt propagandistliku info esitamist lubamatuks ja loodab, et Eesti ajakirjandus suudab valgustada oma venekeelsele lugejale ka vastuolulise isiku tumedaid külgi.

Ajaloost huvitatud lugejale viitame ka Pekka Erelti artiklit Eesti Ekspressis, mis annab värske vaatenurga mälestuskiviga seotud sündmustele.

Foto: kuvatõmmis loos viidatud artiklist.